Raske teekond võõrliikide tõrjel: hiid- ja Sosnovski karuputk Eestis? Süsteemne võõrliikide tõrje sai Eestis alguse kahest karuputkeliigist: hiid- ja Sosnoski karuputkest. Need on meile toodud peamiselt nõukogude ajal silotaimena, kuid on osutunud tülikateks nuhtlusliikideks, keda nüüdseks on tõrjutud juba üle kümne aasta. Hiid-karuputk ja Sosnovski karuputk on erakordselt võimsa kasvuga, nende...

Inimese kaasabil uutesse elupaikadesse tungivad võõrliigid on üleilmne probleem. Need tulnukad võivad oluliselt rikkuda kohaliku looduse tasakaalu, kahandada liigirikkust, mõjutada majandust ja ohustada ka inimeste tervist. Võõrliikideks nimetatakse liike, kes on levinud väljapoole oma looduslikku levikuala inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil. Samas ei peeta võõrliikideks kliimamuutuste tõttu...

Praegu korraldatakse üleriigiliselt karuputke võõrliikide ja vereva lemmmaltsa tõrjet Võõrliikide vastu võitlemise tõhusaimad meetmed on võõrliikide varajane avastamine, sellekohase teabe kiire levitamine ning võõrliigi kiire hävitamine leviku algstaadiumis. Kuid kui liik on juba nii laialt levinud, et tema hävitamine ei ole enam võimalik, tuleb kasutusele võtta ohjamismeetmed. Need on kas...

Teadlik inimene meelega Eestisse võõrliike ei too. Loodusesse lastud või avastatud võõrliigist tuleb koheselt teavitada Kliimaministeeriumi Liigid riigipiire ei tunne, seepärast tuleb võõrliikide levimise vältimisega tegelda nii üksikisiku-, riigi- kui ka rahvusvahelisel tasandil. Rahvusvahelisel tasandil käsitlevad võõrliikide temaatikat mitmed konventsioonid ning lepped. Kõik nad ei sea siduvaid...

Maismaa võõrliikidest on enamik Eestisse sisse toodud tahtlikult Igal liigil on sõltuvalt liigi omadustest ja elukeskkonnast omad võimalikud sissetulekuteed, kuid mõned levimisviisid on sobilikud paljudele liikidele. Vee võõrliigid levivad peamiselt erinevate veesõidukite (laevade) ballastvee mahutites või korpuse välispinnal. Maailmas transporditavast kaubast veetakse ligikaudu 80% laevadega...

Eestis on 100 loodusdirektiivis nimetatud liiki ja 219 linnudirektiivis välja toodud haudelinnuliiki Natura 2000 on üle-euroopaline kaitsealade võrgustik, mis loodi Euroopa Liidu linnudirektiivi ( Bird Directive ) ning loodusdirektiivi ( the Habitats Directive ) alusel. Kui linnudirektiivi eesmärk on kaitsta kõiki Euroopa Liidus looduslikult elavaid linnuliike linnualade loomise kaudu, siis...

Ainuüksi ohustatud liigi kaitse alla võtmisest ei hakka tema arvukus tõusma. Vaja on ka kaitsekorralduslikke tegevusi Liigikaitse tõhusust näitab punane nimestik, millest saame teada, millistel liikidel läheb halvasti ja milliste seisund on paranenud. Edulugude näited Sookurg oli 1988. aasta andmetel Eestis haruldane. Täna on ta aga punase nimestiku kategoorias „soodsas seisundis“. Arvukuse...

2025. aasta seisuga on Eestis kaitse all 570 liiki Kaitsealused liigid lähtudes nende ohustatusest on looduskaitseseaduse alusel jaotatud kolme kaitsekategooriasse. I kaitsekategooria liigid on suures hävimisohus ning nende elupaiga või kasvukoha täpseid andmeid massiteabevahendeis ei avalikustata. Sellesse kategooriasse kuuluvad näiteks kõik Eesti kotkaliigid , must-toonekurg , niidurüdi...

Liigikaitse põhieesmärgiks on tagada kõikide looduslikult esinevate liikide soodne seisund Igal liigil on biosfääris oma roll. Tänu liikidele ja nende rollide rohkusele säilib üldine elurikkus. Paraku on aga väga paljud liigid sattunud kas inimtegevuse tagajärjel või muudel põhjustel ohtu või välja surnud. Praegu surevad liigid inimtegevuse tõttu välja 100–1000 korda kiiremini kui see toimuks...

Kuidas taimed ja loomad saavad eestikeelse nime? Kuigi nimel on teine tähendus kui nimetusel , ei tehta neil kõnekeeles enamasti vahet. Nimi antakse tegelikule olendile, näiteks koerale Pontu või tammele Viiralti tamm , nimetus on aga üldmõiste, nagu koer või tamm. Eestikeelsed olendinimetused on terminid, mida loovad või korrastavad terminikomisjonid, näiteks eestikeelsete linnunimede komisjon...