Raske teekond võõrliikide tõrjel: hiid- ja Sosnovski karuputk Eestis? Süsteemne võõrliikide tõrje sai Eestis alguse kahest karuputkeliigist: hiid- ja Sosnoski karuputkest. Need on meile toodud peamiselt nõukogude ajal silotaimena, kuid on osutunud tülikateks nuhtlusliikideks, keda nüüdseks on tõrjutud juba üle kümne aasta. Hiid-karuputk ja Sosnovski karuputk on erakordselt võimsa kasvuga, nende...

Põlised taluaia taimed. Kuidas neid hoida? Aiapidamisest on saanud teadus ning teadmised ja oskused, kuidas endale süüa kasvatada, on säilinud vähestel. Õnneks on terve hulk vanaemasid, kes aastast aastasse on kogunud köögiviljade seemneid ja nii on säilinud paljud põlised taluaias kasvatatud taimed. Eestis saab aianduse alguseks pidada 19. sajandi algust , kui kaotati pärisorjus ja eesti...

GMO-sid hakati looma, et muuta tootmist kiiresti ja täpselt suunatuna odavamaks ning toodete kvaliteeti paremaks GMO-d ja nende kasutusalad Geneetiliselt muundatud organismis (GMO) on selle organismi mingit omadust muudetud kaasaegsete biotehnoloogiliste meetodite abil. Esimene sel viisil saadud bakter loodi 1971. aastal USA-s. Esimesed geneetiliselt muundatud (GM) taimed loodi 1983. aastal...

Disainerrakke saab panna tootma näiteks olulisi ravimeid või biokütuseid Sünteetiline bioloogia on teadusharu, mis hõlmab rakkude modelleerimist ja pärilikkuseaine (DNA) kunstlikku sünteesimist. Selle käigus luuakse kunstlikult uusi eluvorme või kujundatakse ümber olemasolevaid rakkude käitumist ümber programmeerides ja rakkudele uusi soovitud omadusi andes [1]. Maailmas on mitmeid sünteetilise...

Artiklid: Geenmuundatud organismid jäägu laborisse (Eesti Loodus 2/2004) Kas Eestis on GMO-vabadel tsoonidel tulevikku? (Eesti Loodus 2/2005) Lingid: Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Cartagena protokoll Cartagena bioohutuse protokolli veebileht

Teaduspõhise, metsade säästva majandamisega saab tagada metsade majanduslike, sotsiaalsete ja ökoloogiliste eesmärkide täitmise Säästlik metsandus arvestab nelja aspekti – majanduslikku, sotsiaalset, ökoloogilist ja kultuurilist. Säästliku metsanduse all mõeldakse metsade majandamist nii, et on tagatud nende bioloogiline mitmekesisus, tootlikkus, uuenemisvõime, elujõulisus ning potentsiaal, et...

Teaduspõhine ja jätkusuutlik jahindus on üks ökosüsteemide elurikkuse ning ökoloogilise tasakaalu hoidmise vahendeist JAHIULUK. Viimaste aastate lumevaesed talved mõjuvad metskitsede populatsioonile kindlasti soodsalt. Autor: Karl Adami. Jahipidamine ei ole tänapäeval pelgalt toiduvarumise meetod ega meelelahutus, vaid tähtis keskkonnakorralduse meede. Selle eesmärgiks on hoida ulukite arvu...

Enam ei ole jahi esmaeesmärgiks liha ja nahkade varumine Ulukiks nimetatakse metslooma - looduses vabalt elavat imetajat või lindu. Jahiulukiks nimetatakse ulukit, kelle liha, nahka või muid osi tarbitakse ning kelle jahtimine on jahieeskirjadega lubatud [1] . Praegu kehtiv jahiseadus jagab ulukid omakorda suur- ja väikeulukiteks. Suurulukid on põder, punahirv, metskits, metssiga, pruunkaru, hunt...

2013. aastal kuulutati Eesti ametlikult marutaudivabaks riigiks Mitmed ulukitel levivad haigused ähvardavad ka koduloomi. Kõige tuntumad neist on marutõbi, sigade Aafrika katk, linnugripp, ehhinokokoos ja ka kärntõbi. Marutaud Marutaud on viirushaigus, mis ei ole ravitav ning lõpeb alati surmaga. Haiguse peiteaeg võib olla paar nädalat kuni paar aastat ning viirus säilitab eluvõime kaks nädalat...

Artiklid: Šaakal, uustulnuk Põhja-Euroopas (Eesti Loodus 3/2020) Kuidas läheb meie metsa suurimatel kiskjatel? (Eest Loodus 10/2019) Meie suurulukite sõra- ja käpakäigust (Maaelu.postimees.ee, 04.01.2018) Värske pilt ulukiasurkondadest (Eesti Mets 3/2008) Lingid: "Jahiseadus" "Jahieeskiri" Käitumisjuhised metsloomadega kohtumisel Ulukite arvukus ja küttimine Ulukiasurkondade seisund -...