Siit leiate infosüsteemi PISTRIK korduma kippuvad küsimused.

Töö eesmärgiks on kirjeldada metoodikad merepõhja elustiku ja elupaikade uuringuteks KMH-de teostamisel, looduskaitsealade inventeerimisel, üle-eestiliste merepõhja elupaikade kaartide loomisel ja LoD elupaigatüüpide seisundi hindamisel. Metoodika tegeleb ainult merepõhja elustiku (makroskoopilised taimed ja selgrootud) ja elupaikadega. Metoodikate detailsuse astmeks on miinimumnõuete seadmine...

Metsamaa katab 51,5% Eesti maismaast ning on seega oluline keskkonnakujundaja. Mets on paljude taimede kasvukoht ning loomade elupaik, aga ka koht, kus puhata ja lõõgastuda. Samas on mets ka olulisim taastuv loodusvara ning toorainebaas energeetikale ja tööstusele, andes tööd ja leiba mitmekümnele tuhandele inimesele.

Batümeetrilise seire nõue tuleneb veepoliitika raamdirektiivist ning lähtuvalt riikliku keskkonnaseire pinnavee seire allprogrammist tuleb järvenõo batümeetria ehk sügavusmõõdistamine läbi viia kõigis veekogumites vähemalt kord 30-50 aasta jooksul.

Siit leiate erinevaid juhendeid ja abimaterjale Jäätmeinfosüsteemi PISTRIK kohta.

Ülevaatlikud andmed jäätmeliikide ja ladestamise kohta, sh riiklik statistika ja viited õigusaktidele abimaterjalid KOV-idele.

Pinnavesi on maismaavesi (välja arvatud põhjavesi) ning siirdevesi, rannikuvesi ja keemilise seisundi hindamisel ka territoriaalmeri. (Veeseadus)

Veekasutus on veekogust või põhjaveekihist vee võtmine, aga ka heitvee veekogusse tagasijuhtimine. Lisaks kuulub selle mõiste alla veekogu kasutamine majanduslikul eesmärgil (nt elektritootmiseks) või muul moel. Vee kasutamist reguleeritakse vee- või kompleksloaga.