Iga aiapidaja teab, et lopsakad taimed vajavad rammu, mida pakub viljakas muld. Väetavate omadustega komposti saab aga igaüks ise vähese vaevaga valmistada biojäätmetest.

Kliimaministeeriumi tellimusel ning Tallinna Ülikooli teadlaste poolt valminud värske uuring näitab, et metsa- ja puidusektoril on Eesti majanduses oluline roll, panustades koos kaudsete mõjudega riigieelarvesse ligi 10 protsenti maksutuludest. Uuringu kohaselt on sektori tuleviku ja konkurentsivõime säilitamise võtmeküsimuseks kohaliku toorme nutikam ja kõrgema lisandväärtusega töötlemine...

Kliimaministeerium plaanib muuta jahieeskirja, et viia reeglid paremini kooskõlla loodushoiu ja tegeliku eluga. Peamiste uuendustena muutub karujaht täielikult loapõhiseks, jahirelvade autos vedamise nõuded tehakse mõistlikumaks ning looduskaitsealadel luuakse paremad võimalused lindude kaitsmiseks väikekiskjate eest.

Konverents „Maismaatuuleparkide ja elustiku vastastikused mõjud” toimub 16.-17. märtsil Tartus, Tartu Ülikooli raamatukogus (W. Struve 1). Konverentsi saab jälgida ka veebis.

Kasvuhoonegaaside heide kasvas esialgseil andmeil Eestis eelmisel aastal ligi kümnendiku võrra. Heite suurenemise peapõhjused olid külm talv ja elektrituru olukord ning eelnenud aastaga võrreldes väiksemad koroonast tingitud piirangud.

Vabariigi Valitsuse tänase otsusega volitati energeetika- ja keskkonnaministrit korraldama uut taastuvenergia vähempakkumist, mis hoogustab taastuvenergia arengut ning toob Eestisse uut kodumaist konkurentsivõimelise hinnaga elektritootmist kuni 2 TWh.

2025. aasta oli RMK looduskaitses mahukas ja mitmekesine. Looduskaitseliste tööde ettevalmistamise ja elluviimise kõrval tuleb üha enam leida aega, võimalusi ja kanaleid, et inimestele oma tegevust ja eesmärke tutvustada ning selgitada.

Hundijahti on lubatud pidada 1. novembrist veebruari lõpuni. Äsja lõppenud jahihooaja käigus lubati küttida 163 hunti, nendest kütiti 151 looma. Nii palju hunte kütiti viimati 2011. jahiaastal.

KIK toetas üle 1,2 miljoni euroga RP Pakend OÜ jäätmete ringlussevõtu projekti, millega rajatakse Maardusse segapakendi ning paberi- ja kartongijäätmete sorteerimiskeskus. Uus liin võimaldab töödelda aastas kuni 8000 tonni segapakendeid ja kuni 10 000 tonni paber- ja kartongpakendeid ning suunata ringlusesse 69 protsenti töödeldavatest jäätmetest.

Viiendat korda toimunud ametnike välitööd viisid tänavu Ida-Virumaale, kus külastati jäätmekäitlusettevõtteid ja arutleti kohalike omavalitsuste esindajatega jäätmemajanduse olukorra üle.