Nädala alguses avastati Hiiumaal Kõpu poolsaare rannikul väikeste tükikestena hajusalt rannale uhutud reostus. Laborianalüüs kinnitas, et tegu on naftasaaduse, tõenäoliselt vaakumgaasiõli jääkidega.
Keskkonnaagentuur aitab SMI abil kaasa metsade jätkusuutlikule kasutamisele ja kaitsele. Mahukate andmete pealt on võimalik teha kvaliteetseid ning häid tulevikku vaatavaid otsuseid.
Keskkonnaagentuuris toimus uue kaugseirel põhineva meetodi tutvustus, mis aitab edaspidi hakata Eesti pinnal toimuvaid lageraieid paremini tuvastama.
Uuenduste eesmärk on muuta register kasutajale kiiremaks ja turvalisemaks. Metsaregistrit tehniliste ümberkorraldustööde tegemise ajal 02.05 - 03.05. kasutada ja metsateatiseid esitada ei saa.
Üksikute juhuvaatluste pealt hakkas kooruma põnev lugu uue kahepaikseliigi leidumisest Saaremaal. Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna spetsialistid võtsid sellel kevadel ette välitööd, et leida tõestusmaterjali rohukonna leidumisele meie suurimal saarel.
2023. aastal sai terve Euroopa jätkuvalt tunda kliimamuutustest tingitud ja miljoneid inimesi puudutanud ekstreemseid ilmastikunähtusi, mistõttu on nendega kohanemise meetmete väljatöötamine esmatähtis. Selle saavutamiseks on eriti oluline kliimamuutuste mõistmine.
Eesti Orhideekaitse Klubi valis 2026. aasta orhideeks pruunika pesajuure (Neottia nidus-avis). Pruunika pesajuure põhilevila on Euroopas, ulatudes ka Lääne-Siberisse, Kaukaasiasse ja üksikutesse kohtadesse Väike-Aasias. Eestis on ta hajusalt levinud ja esindatud kõigis maakondades. Pruunikas pesajuur kasvab lubjarikastel muldadel ja eelistab parasniiskeid salumetsi, puisniite, sarapikke, harvem ka...
Kliimaministeerium saatis kooskõlastusele seaduseelnõu, millega seatakse paika Eestis Euroopa Liidu ülese metaaniheite vähendamise regulatsiooni rakendamine ning hakatakse senisest täpsemalt kontrollima metaaniheite vähendamist energeetikasektoris.
„2023. aasta metsanduses pakkus nii üllatusi kui oodatud tulemusi. Üheks olulisemaks märkamiseks oli möödunud kevadel Lõuna- ja Kagu-Eestis tugevalt raagu söödud kased ja ka teised lehtpuud. Kasevõrad olid paljaks söödud metsa-külmavaksiku poolt, teistel lehtpuudel tegutses peamiselt harilik külmavaksik. Kokkuvõttes võib aga öelda, et oli tavapärane seireaasta ja midagi drastiliselt muutunud ei...
Selleks, et taime kasvukohad Eesti looduses säiliksid, palub Keskkonnaamet inimestel karulaugu lehti korjata mõistlikus koguses ja vaid enda tarbeks. Loodusest korjatud karulaugu müümine on keelatud.