2025. aasta kalaks on valitud salapärane ja sitke rändur – angerjas. Heidame pilgu angerja argipäevale ning avaneb võimalus elada kaasa ka tema kriitilisematele eluperioodidele.
Kliimamuutustele vastupidav põllumajandus aitab säilitada tootlikkust ja hoida põllumajandustootjate sissetulekuid stabiilsetena, samal ajal tagades toidujulgeoleku ja ökosüsteemide kaitse Euroopas. Põllumajanduse ülemineku toetamiseks on vaja strateegilisi investeeringuid ja tugevamat juhtimist, selgub täna avaldatud EEA (European Environment Agency) ülevaatest.
Keskkonnaamet ootab tagasisidet uuele Alam-Pedja linnu- ja loodusala kaitsekorralduskavale. Kaitsekorralduskava seab loodusväärtustele kaitse-eesmärgid ja määrab looduskaitselised tegevused, mis on peamiselt suunatud märgade koosluste taastamisele, pärandniitude hooldamisele ja külastuse korraldamisele. Planeeritud tegevuste edukaks elluviimiseks on oodatud kõigi osapoolte ettepanekud ja arvamused...
Kõige rohkem vähenesid heitkogused energeetika valdkonnas, kus taskukohase taastuvenergia kasutuselevõtt aitab vähendada ka keskkonnamõju.
Tartu Ülikooli raamatukogus toimunud kahepäevane konverents „Maismaatuuleparkide ja elustiku vastastikused mõjud“ keskendus tuuleparkide kavandamise ja toimimisega seotud elustiku kaitse küsimustele.
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt osales 16.–17. märtsil Brüsselis Euroopa Liidu energeetikanõukogu ja keskkonnanõukogu istungitel. Kahe päeva keskseteks teemadeks olid energiajulgeolek Lähis-Ida pingete taustal, kriitilise taristu kaitse, Ukraina toetamine, ja 2030. aasta järgne kliimapoliitika, sh heitkogustega kauplemise süsteemi oodatav ülevaatus.
Kliimaministeerium on avanud kandidaatide esitamise 2026. aasta looduskaitsemärkidele. Tunnustusi jagatakse kolmes kategoorias: Eerik Kumari nimeline looduskaitsepreemia, Eesti looduskaitsemärk ning Noore looduskaitsja märk.
Kliimaministeerium kinnitas määruse muudatuse, mille järgi võetakse kaitse alla neli uut metsise püsielupaika ning tõhustatakse kaitset viies olemasolevas püsielupaigas. Muudatused puudutavad kokku ca 8200 hektarit, millest 6400 hektarit on uus kaitstav ala riigimaal.
Kormorane lubatakse kudevate kalade kaitseks heidutada Pärnu jõel Tindisaartest Paikusel Kurgja paisuni kuni 30. maini. Sellel perioodil on piirkonnas lubatud küttida kuni 200 kormorani. Mitteletaalseks heidutamiseks on lubatud samal ajal seal kasutada tuuletantsijat, lasereid ja pauguteid.
Käesoleva aasta lõpuks soovib Keskkonnaamet värskendada Eestimaa Looduse Infosüsteemi andmeid selle kohta, kus asuvad Eesti metsades metsise elupaigad, olgu need siis kaitstavatel aladel või majandusmetsades.