Valitsus otsustas võtta looduskaitse alla Soome lahes asuva Neugrundi madaliku, et tagada sealse unikaalse meteoriidikraatri puutumatus ning hoida väärtuslikku mereelustikku ja linnustikku.

Täna, 15. veebruaril jõustub pliihaavlite kasutamise ja kaasas kandmise keeld märgaladel ja veekogude lähistel. Nõude täitmist hakkab Keskkonnaamet jahtide järelevalve käigus kontrollima kohe, esimese poole aasta jooksul eksijaid ei karistata ning kontrollide eesmärk on muutusele tähelepanu juhtimine. Uued piirangualad on nähtavad spetsiaalsel kaardikihil.

Analüütikatarkvara Tableau rakenduse abil on loodud visuaalne ülevaade kaitstavate alade statistiliste näitajate kohta maakondade, kohalike omavalitsuste ja kaitstavate alade tüüpide kaupa.

Keskkonnaministeerium soovib luua selgust merereostuse olukordades. Rollide paremaks jaotamiseks ja seniste kogemuste jagamiseks kogunevad täna osapooled arutelule.

Eestis on kokku 328 jahipiirkonda. Neist 17 jahipiirkonnal jäi jahipiirkonna kasutusõiguse luba pikendamata ning neile on võimalik kasutusõiguse lubade taotlusi esitada.

Kuigi Eesti õhukvaliteet on viimase kümnendiga oluliselt paranenud ja tervisemõjud vähenenud, põhjustasid õhusaastes sisalduvad peenosakesed ja lämmastikdioksiid 2020. aastal Eestis enam kui tuhat varajast surma, selgus Keskkonnaministeeriumi tellitud uuringust, mis valmis Tartu Ülikooli ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse koostöös. Peamisteks õhusaaste allikateks on endiselt autoliiklus ja...

RMK ootab kõiki riigimetsa endale meelepärast jõulupuud valima. Sobiva koha kuuse võtmiseks koos maksmisinfoga leiab RMK Loodusega koos äpist ja kodulehelt www.rmk.ee/kuuseke.

Puit on Eesti majandusele oluline toorme-ja energiaallikas. Keskkonnaagentuuri koostatav puidubilanss koondab infot puidu ja sellest valmistatud toodete päritolu, töötlemise, tarbimise ning kaubanduse kohta. Puidubilansi kogumaht oli 2020. aastal 16 028 000 m3, mis on ligi viis protsenti väiksem 2017. aasta kogumahust.

2022. aastal loendati Eesti rannikumeres kokku rekordiliselt 6031 hallhüljest. See on kõrgeim tulemus alates 1999. aastast, kui hallhülgeid on kõigis Läänemeremaades sama metoodika alusel seiratud. Arvukuse tõusu tuvastati eelkõige Hiiumaa põhjaosas (Selgrahu ja Hari kurk) ning Lääne-Saaremaa piirkonnas. Liivi lahe ja Soome lahe seirealadel on märgatav arvukuse tõus olnud Krassi saarel ja Malusil.

Külmade saabumine lõpetab Peipsi järvel ka Lainepoisi ja poijaama hooaja, sest tekkiv jää võib neid kahjustada. Seadmed toodi veest välja ja pandi talvekorterisse uut hooaega ootama. Lainepoiss oli Peipsil esimest hooaega ja registreeris 3. oktoobri tormi ajal maksimaalseks lainekõrguseks 1,95 meetrit. Poijaama ilmajaam mõõtis samal ajal maksimaalseks tuule kiiruseks 24 meetrit sekundis.