KIKi eestvedamisel said valmis ehituslikud tööd, mis aitavad lahendada Kroodi tööstusalal liigvee probleemi.

Taristuminister Vladimir Svet allkirjastas eelnõu, mille kohaselt suunab Kliimaministeerium 25 miljonit vee-ettevõtetele reoveepuhastite energiatõhususe parandamiseks.

Keskkonnaamet esitas täna, 13. novembril Tallinna Halduskohtule oma seisukoha hundijahi korralduse esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta ning taotleb selle lõpetamist esimesel võimalusel. Kohus kohaldas eelmisel nädalal Keskkonnaameti 01.11.2024 korralduse nr 1-3/24/609 suhtes esialgset õiguskaitset ning peatas alanud hundijahi hooaja ajutiselt kuni 4. detsembrini.

Saaremaa Tehumardi metsadesse üles seatud kaamera näitab ka sel hooajal hirvede tegemisi söödaplatsil. Huvilistel on võimalik näha vahetut looduspilti juba 12. hooaega.

2023. aastal võeti Eestis põhjavett kokku 607 777 m3/d, mida on 41 380 m3/d võrra vähem kui 2022. aastal. Põhjaveevõtu vähenemine tuli põhiliselt kaevandustest ja karjääridest ärajuhitud põhjavee arvelt. Kokku juhiti põhjavett ära 479 269 m3/d, mis moodustab ca 79% kogu riigi põhjaveevõtust.

Keskkonnaportaali kaardile on lisandunud uued kaardikihid kalanduse ja haldusjaotuste sektsioonis.

Kliimaministeerium esitas valitsusele ehitusseadustiku, halduskoostöö seaduse ja veeseaduse muudatuste eelnõu, mille järgi Keskkonnaamet kooskõlastab edaspidi ainult projekte, millel on suurem risk põhjaveele. Muudatused lühendavad puurkaevude ehitusloa taotlemise aega.

Eesti ainus väga heas ökoloogilises seisundis veekogum ehk terve jõgi on Lemmjõgi_2 (Lemmjõgi Hüpassaare ojast suudmeni). Soomaa rahvuspargis Viljandimaal asuval jõel puudub oluline inimmõju ning seda ümbritsevad vaid sood, metsad ja teised jõed.

Selleks, et tagada meie veekogude hea seisund ning näitajad, koostatakse iga kuue aasta tagant veemajanduskavad. Need võimaldavad riigi tasandil teha teadlikke otsuseid ja pikaajalist planeerimist.