Eesti looduse päeva retkedel käis sadu inimesi
12.-19. augustil toimus üle Eesti 37 loodusretke, kus osales kokku pea 700 inimest pluss kümmekond lemmiklooma.
12.-19. augustil toimus üle Eesti 37 loodusretke, kus osales kokku pea 700 inimest pluss kümmekond lemmiklooma.
Lendorava aastal kingib Keskkonnaamet kõigile olulisi ja uusi teadmisi meie metsade ühest salapärasemast ja ohustatumast imetajast – lendoravast. Soome-Eesti ühise lendorava LIFE-projekti toel ilmunud raamat on meeleolukas ja silmaringi avardav lugemine igale loodusehuvilisele.
Igal aastal kogume ettevõtetelt jäätmearuandluse infot. Jäätmestatistika andmeid on vaja jäätmemajanduse korraldamiseks ja arendamiseks. Ülevaade jäätmete tekkest ja kasutamisest aitab tõsta keskkonnateadlikkust.
Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) külastuskeskused kutsuvad kõiki huvilisi seenetarkust õppima. Septembris-oktoobris toimub üle Eesti seenenäituseid ja ühiseid seeneretki, kus metsaandide määramisel tulevad appi mükoloogid.
Põhjapoolkera 2023. aasta suve ja mere pinnatemperatuuride andmed näitavad, et suvi oli kõige soojem mõõtmisajaloos. Arvutipõhised analüüsid põhinevad miljarditel mõõtmisandmetel satelliitidelt, laevadelt, lennu- ja meteoroloogiajaamadest üle terve maailma.
Tänavune suvi oli Eestis normist soojem, Eesti keskmisena oli sademeid normist pisut vähem ning päikesepaistet normist pisut enam.
Kliimaministeerium soovib kehtestada tasu metsade raadamisele ehk metsamaa muutmisele muu kasutusotstarbega maaks, näiteks parklaks, teeks või hoonestatud alaks. Raadamisõiguse tasu võtab arvesse raadamise mõju loodusele ning laekunud tasu omakorda suunatakse Eesti metsadesse seotud süsinikuvaru suurendamiseks, elurikkuse taastamiseks ning kliimasõbralike metsandusvõtete toetamiseks.
Tänasest, 4. septembrist saab KIKist taotleda toetust erinevatele looduskaitse tegevustele. Looduskaitse programmi taotlusvooru eelarve on 962 100 eurot, mis jaguneb kolme alamprogrammi vahel.
Kliimaministeeriumi juhitud keskkonnaprojekti „Virumaa veed puhtaks“ raames puhastatakse Pahnimäe endise asfaltbetoonitehase territooriumil 400 kuupmeetrit reostunud pinnast tootmisjääkidest, mis ohustavad sealset põhjavett. Puhastustöödega alustatakse augustis ning need kestavad 14 kuud.
Täna alustas tööd teadlastest ja valdkondlikest ekspertidest koosnev Kliimanõukogu, kes asub kliimaseaduse ettevalmistamistel nõustama valitsust, riigikogu, ministeeriume ja huvirühmi. Kliimanõukogu juhiks valiti tänasel avakoosolekul liikmete ettepanekul Tartu linnaarhitekt ning ruumiloome osakonna juht Tõnis Arjus.