Kliimaminister Yoko Alender esitas ettepaneku jätta Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) määratav järgmise aasta optimaalne uuendusraie pindala samaks 2024. aastaga.
Eestis on ligi 2,3 miljonit hektarit metsa. Värskes Keskkonnaagentuuri saates viime teid sügavale metsa südamesse – kohta, kus iga puu, taim ja loom mängib oma rolli suuremas ökosüsteemi tervikus. Mets ei ole lihtsalt puude kogum, vaid elav võrgustik, see mõjutab meid kõiki.
Kliimaministeerium saatis kooskõlastusringile keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu. Muudatustega vähendatakse halduskoormust, tagades samas keskkonnakaitse kõrge taseme säilimine.
Kuumusega seotud surmade ja haiguste kohta õigeaegsete ning usaldusväärsete andmete kogumine on oluline, et kuumalainete ajal saaks kasutusele võtta vajalikud hädaabimeetmed. EEA (European Environment Agency) tänasest ülevaatest selgub, et 38st EEA liikme- ja koostööriigist jälgib kuumuse mõju tervisele 20.
RMK Põlula kalakasvatustalitus palub kõigil kaluritel teatada püüki sattunud märgisega kaladest. Märgistatud kalade taaspüügiandmed võimaldavad uurida kalade ellujäämust, kasvukiirust, rändeteid, orienteerumist kudemisrändel ja suguküpsuse saabumise aega ning hinnata kalavarude seisundit.
Alates 2. detsembrist on võimalik soetada veebilehel kalaluba.ee kalastuskaarte 2025. aastaks. Internetis kalastuskaardi taotlemine on kõige kiirem ja lihtsam viis.
Eile, 24. novembri varahommikul lõppes ÜRO kliimakonverents ehk COP29 , kus kõige olulisemaks küsimuseks oli ülemaailmse kliimarahastuse kokku leppimine.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) täiustas metsamaterjali kestvuslepingutega müügi juhendit ning pakkumiste hindamise metoodikat. Muudatuste eesmärk on suurendada veelgi pikaajaliste raamlepingute läbipaistvust ja võrdsemat kohtlemist.
2021. aasta põhjaveebilansi aruande kohaselt näitab põhjaveevõtt Eestis kerget tõusutrendi, jäädes üldjoontes aastataguse perioodiga samasse suurusjärku. Suurima hüppe on teinud mineraalvee ammutamine.
2024. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis kokku 31 808 pilv-maa välku. See on ligi viiendiku võrra rohkem kui perioodi 2005–2023 keskmine, milleks on üle 27 tuhande pilv-maa välgu. Võrreldes möödunud aastaga oli tänavu äikest rohkem ligi 30%.