Keskkonnaminister allkirjastas eile kanakulli 41 uue püsielupaiga kaitse alla võtmise. Ekspertide hinnangul on nüüd Eestis kaitse all üle 56 protsendi kanakulli pesapaikadest.

Avaldasime Keskkonnaportaalis 2022. aasta hüdroloogia valdkonna sündmusi kajastava videoloo ja Keskkonnaagentuuri blogis põhjalikuma postituse, kus toome välja möödunud aasta 10 kõige tähelepanuväärsemat hüdroloogilist tähelepanekut.

Ajalehe Postimees eestvedamisel on koostatud uuring „Eesti metsade alternatiivne hindamine“ (edaspidi MAH). Keskkonnaagentuuri blogis seletame lahti Keskkonnaagentuuri metsastatistika aluseid, kus toome välja olulisemad erinevused.

Läänemeri ega Eesti mereala pole praeguseks heas keskkonnaseisundis. Olukorra parandamiseks allkirjastas keskkonnaminister Madis Kallas meetmekava, mis eeldab mere kaitseks üle 46 miljoni eurost investeeringut.

Valitsus otsustas võtta looduskaitse alla Soome lahes asuva Neugrundi madaliku, et tagada sealse unikaalse meteoriidikraatri puutumatus ning hoida väärtuslikku mereelustikku ja linnustikku.

Täna, 15. veebruaril jõustub pliihaavlite kasutamise ja kaasas kandmise keeld märgaladel ja veekogude lähistel. Nõude täitmist hakkab Keskkonnaamet jahtide järelevalve käigus kontrollima kohe, esimese poole aasta jooksul eksijaid ei karistata ning kontrollide eesmärk on muutusele tähelepanu juhtimine. Uued piirangualad on nähtavad spetsiaalsel kaardikihil.

Analüütikatarkvara Tableau rakenduse abil on loodud visuaalne ülevaade kaitstavate alade statistiliste näitajate kohta maakondade, kohalike omavalitsuste ja kaitstavate alade tüüpide kaupa.

Keskkonnaministeerium soovib luua selgust merereostuse olukordades. Rollide paremaks jaotamiseks ja seniste kogemuste jagamiseks kogunevad täna osapooled arutelule.

Eestis on kokku 328 jahipiirkonda. Neist 17 jahipiirkonnal jäi jahipiirkonna kasutusõiguse luba pikendamata ning neile on võimalik kasutusõiguse lubade taotlusi esitada.

Kuigi Eesti õhukvaliteet on viimase kümnendiga oluliselt paranenud ja tervisemõjud vähenenud, põhjustasid õhusaastes sisalduvad peenosakesed ja lämmastikdioksiid 2020. aastal Eestis enam kui tuhat varajast surma, selgus Keskkonnaministeeriumi tellitud uuringust, mis valmis Tartu Ülikooli ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse koostöös. Peamisteks õhusaaste allikateks on endiselt autoliiklus ja...