Ilm oli märtsile omaselt vaheldusrikas – soe ilm vaheldus külmaga, kuiv sajusega, oli nii päikest kui äikest. Märts oli pikaajalisest keskmisest soojem, kuivem ja sombusem.

2023. aasta globaalse kliima ülevaate kohaselt purustati möödunud aastal taas rekordeid kasvuhoonegaaside tasemete, pinnasetemperatuuride, ookeanide soojuse ja hapestumise, maailmamere tõusu ja Antarktika jääkatte ning liustike taganemise osas.

Iga aasta 23. märtsil tähistatakse ülemaailmset meteoroloogiapäeva, mille eesmärk on tutvustada riiklike meteoroloogia- ja hüdroloogiateenistuste panust ühiskonna turvalisuse ja heaolu tagamisel.

Kasvuhoonegaaside inventuurist selgus, et Eesti kasvuhoonegaaside heitkogus 2022. aastal oli 14,3 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. Aasta varem oli koguheide 13,4 miljonit tonni. Võrreldes 2005. aastaga on kasvuhoonegaaside heide siiski 12% vähenenud.

Sagedased metsatulekahjud, terviserikkeid tekitavad kuumalained, ohustatud energia- ja toidujulgeolek – selliseid ja veel kümneid riske toob värskes Euroopa kliimariskide hindamise aruandes (EUCRA) välja Euroopa Keskkonnaagentuur. EUCRA kohaselt on mitmed riskid juba saavutanud kriitilise taseme ning võivad ilma kiirete ja otsustavate meetmeteta muutuda reaalsuseks.

Iga aasta 23. märtsil tähistatakse ülemaailmset meteoroloogiapäeva. Meteoroloogiapäeva eesmärk on tutvustada riiklike meteoroloogia- ja hüdroloogiateenistuste panust ühiskonna turvalisuse ja heaolu tagamisel.

Euroopa Keskkonnaamet (EEA) avaldas täna esimese Euroopa kliimariskide hinnangu (European climate risk assessment - EUCRA), mille eesmärk on aidata kindlaks määrata edasised poliitilised meetmed kliimamuutustega kohanemiseks.

Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu finantseerimisel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab korrapäraselt igakuiseid kliimaülevaateid, kus teavitatakse globaalse maapinnalähedase õhutemperatuuri, maailmamere temperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutuste kohta. Kõik tulemused koostatakse...

Veebruariga sai läbi viimane meteoroloogiline talvekuu ja aeg on teha ülevaade. Enamikus kohtades Eestis algas talv 14.–25. novembril, Edela-Eestis ja siin-seal saartel ajavahemikus 22. detsember– 3. jaanuar. Klimaatiline päristalv algab püsiva lumikattega, millega kaasneb külmailmade sagenemine.

Kuu keskmine õhutemperatuur tuleb normi piires (norm -1,8..+0,6°C). Sademeid on normi piires või veidi vähem (norm 27..43 mm).