Põhja-Eesti klint on esitatud ka ülemaailmset tähelepanu vääriva geoloogilise mälestusmärgina UNESCO maailma looduspärandi nimekirja kandmiseks Põhja-Eesti klint, mida sageli lihtsalt pankrannikuks kutsutakse, kuulub Eesti suurimate geoloogiliste väärtuste ja vaatamisväärsuste sekka. Rootsi ja taani keeles tähendabki klint rannaastangut. Põhja-Eesti klindi all mõistame eelkõige Balti klindi...

Eesti rannik, kaasa arvatud pankrannik, on täies ulatuses laugrannik Rannik on randlat (mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd, mida kujundab peamiselt lainetus) ja sellega piirnevat mere või suurjärve (Võrtsjärve, Peipsi järve) põhja ja maismaad hõlmav vöönd. Rannik jaguneb üldjuhul järskrannikuks ja laugrannikuks. Eesti rannik, kaasa arvatud pankrannik, on täies ulatuses laugrannik...

Augustikuu muinastulede öö on ühine komme kõikides Läänemere randades Sõna „meri“ on olnud eesti keeles kasutusel juba kümme tuhat aastat või kauemgi. Meri lahutab ja meri ühendab - piirkondlikud erinevused rahvakultuuris ning elulaadis on kujunenud piki veepiiri. Rannarahvas on olnud sõltuvuses muutlikust merest, mis on kujundanud nende igapäevakultuuri ning vaimuilma, uskumusi ja kombeid ning...

Läänemere seisundi pärast tunnevad muret kõik Läänemere ääres elavad rahvad. Kuna Läänemere võime tasandada inimtegevustest ja muudest teguritest tulenevaid negatiivseid survetegureid on üsna piiratud, tunnevad Läänemere keskkonnaseisundi pärast muret kõik Läänemere ääres elavad rahvad. Seetõttu on Läänemeri juba pikemat aega keskkonnakaitselisest aspektist üks intensiivsema rahvusvahelise...

Suurimaks probleemiks Läänemeres on inimtekkeline eutrofeerumine ehk rikastumine toitainetega Läänemeri on üks maailmas kõige tugevama inimmõju all olev meri. Läänemere valgalal (alal, millelt voolab merre vesi), mis on neli korda suurem kui meri ise, elab kokku üle 85 miljoni inimese. Seetõttu on reostuskoormus merele küllaltki suur. Võttes arvesse Läänemere geomorfoloogilisi iseärasusi (nt...

Läänemere noore geoloogilise vanuse tõttu ei ole siin jõudnud tekkida endeemseid loomaliike. Läänemeres segunevad tüüpilised magevee- ja merekeskkonna tingimused, seega leidub siin nii merelise kui ka mageveelise päritoluga organisme. Nende iseäralike tingimuste tõttu on liikide arv Läänemeres väiksem kui tüüpilise soolsusega meres. Paljud siinsed liigid elavad pideva soolsusest ja temperatuurist...

Tänaste mageveevormide ränne Eesti vetesse algas ligikaudu 2500 aastat tagasi Läänemeri on geoloogilises mõttes väga noor veekogu. Läänemere teke on seotud jääaja lõpus aset leidnud kliima soojenemisega, mille tõttu siinset ala katnud ulatuslik jääkilp kiiresti sulas. Läänemeri sündis mandrijää sulaveest. Algul vabanes taanduvate jääliustike serva ees ala, kuhu kogunes sulavesi ja hakkasid tekkima...

Pärandkoosluste kadumise peapõhjus oli käsitsitöö hülgamine ja intensiivne põllumajandus Pärandniite ehk poollooduslike kooslusi nimetatakse ka pärandkooslusteks. Mõlemad nimetused viitavad tihedale seosele inimesega ja sellele, et me oleme need kooslused saanud pärandusena oma esivanematelt. Poollooduslikud kooslused on tekkinud inimese kaasabil, pikaajalise ja püsiva loodussõbraliku majandamise...

Pärandkoosluste säilitamine on meie looduskaitse üks olulisemaid vastutusvaldkondi Kuna pärandniidud on tekkinud inimese kaasabil, on neil ka suur kultuurilooline ning esteetiline väärtus. Kui inimene neid kooslusi enam ei hoolda, kasvavad nad kinni. Niitudel võtavad võimust kadakad, pilliroog, puud või võsa ning kogu suur elurikkus kaob. Alates 2001. aastast on riik toetanud erinevate...

Suur osa Eesti punasesse nimestikku kuuluvatest liikidest on seotud poollooduslike kooslustega Pärandniidud on erakordselt suure liigilise mitmekesisusega. Nad on oluliseks kasvupaigaks ligi 700 taimeliigile. Laelatu puisniidult on leitud 1 m 2 peal kasvamas 76 taimeliiki [1] – see on liigirikkuselt üks esimesi taimekooslusi kogu maailmas. Ka kuivadel ja õhukese mullakihiga loopealsetel esineb...