Juulikuu keskmine õhutemperatuur tuleb normi lähedane või veidi kõrgem (norm 17,2..18,4°C). Sademeid on kuu esimesel poolel tavapärasest enam, teisel poolel normi piires või vähem (norm 49..82 mm).
Keskkonnaagentuuri 2021. aasta metsavarude andmed näitavad, et Eestis on jätkuvalt metsa üle poole riigi pindalast ning kaitsealuste metsade osakaal on kasvanud 30,3 protsendini. Eksperthinnangu kohaselt ulatus 2021. aasta raiemaht 10,6 miljoni tihumeetrini.
Keskkonnaamet tellis üleeuroopalise kaitsealade võrgustiku metsamaadele Eestis loodusdirektiivi elupaikade inventuurid. Selle käigus kontrollivad eksperdid metsaelupaikade ja loodusväärtuste esinemist ligi 27 000 hektaril.
Keskkonnaministeerium sõlmis Tartu Ülikooliga lepingu, et ülikooli teadlased analüüsivad statistilise metsainventuuri (SMI) traktivõrku ja arvutusmeetodeid.
Valitsus otsustas täna pärast põhjalikke arutelusid saata metsanduse selle kümnendi arengukava eelnõu Riigikogusse. Keskkonnaminister Madis Kallas avaldas lootust, et Riigikogu praegune koosseis jõuab meie metsade tulevikku määrava arengukava veel enne valimisi heaks kiita.
On laulupeonädal, mil väärtustame ja hoiame Eesti traditsioone, kultuuri ja pärandit. Lisaks tähistame täna ka pärandniitude päeva, sest rahvakalendri järgi on heinamaarjapäev. Tänavune pärandniitude päev on pühendatud puisniitudele. Kliimaministeerium on võtnud eesmärgiks suurendada toimivate pärandniitude pindala 50 000 hektarini.
Jõevähi püük on lubatud vaid augustis ning üksnes kalastuskaardi alusel. Vähipüügiks vajalikke kalastuskaarte on võimalik aadressil kalaluba.ee soetada alates esmaspäevast, 3. juulist. Paberil saab kalastuskaarti taotleda Keskkonnaameti Tartu ja Kuressaare kontorites. Sel aastal saab Saaremaale või piirarvuga veekogule osta üks inimene ühe kalastuskaardi.
Septembris analüüsisid metsasertifitseerimisega tegeleva BM Certification Estonia audiitorid järjekordse auditi käigus RMK metsamajandamist ning tõdesid, et RMK majandab metsi vastutustundlikult.
Ligi 200 riiki saavutasid üksmeele sammudes, kuidas kaitsta ja taastada looduskeskkonda lähikümnenditel. Lepiti kokku taastada aastaks 2030 30% kahjustunud ökosüsteemidest kogu maailmas - nii maismaal kui ookeanides ning samaks ajaks võtta kaitse alla 30% ookeanidest ja 30% maismaast. Lisaks otsustati luua haavatavamate riikide pingutuste abistamiseks uus fond.
Viimastel nädalatel on levitatud meedias jäätmereformi kohta korduvalt väiteid, mis ei vasta tõele. Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo vastab nendele selgitustega.