Metsaomanikud on kokkuostjate surve eest paremini kaitstud
Sellest aastast saab metsa kirjeldavaid andmeid metsaregistrisse esitada sinult erametsaomaniku kinnitusel. See on järjekordne samm, kaitsmaks metsaomanikke müügisurve eest.
Sellest aastast saab metsa kirjeldavaid andmeid metsaregistrisse esitada sinult erametsaomaniku kinnitusel. See on järjekordne samm, kaitsmaks metsaomanikke müügisurve eest.
Suurkiskjate seiret korraldab Eestis Keskkonnaagentuur, kes annab oma blogis ülevaate suurkiskjate seire olemusest ja kummutab mitmeid väärarusaamu.
KIK (Keskkonnainvesteeringute Keskus) avab eraisikute vee- ja kanalisatsioonitaristu rajamise toetuse taotluste vastuvõtu 16. jaanuaril kell 10. Taotlusvooru eelarve on ligikaudu 800 tuhat eurot.
Maa-ameti, Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaagentuuri koostöös valmis kaardirakendus, mis koondab kokku kõik põllumajandustegevusele seatud veekaitselised piirangud. Rakendus on suunatud eelkõige põllumeestele, aga ka konsulentidele ja põllumajandustegevuse üle järelevalvet teostavatele asutustele.
2021. a seisuga on Eesti 744 pinnaveekogumist heas koondseisundis 52% (58% vooluveekogumitest, 15% seisuveekogumitest ja 0% rannikuveekogumitest).
Septembris analüüsisid metsasertifitseerimisega tegeleva BM Certification Estonia audiitorid järjekordse auditi käigus RMK metsamajandamist ning tõdesid, et RMK majandab metsi vastutustundlikult.
Ligi 200 riiki saavutasid üksmeele sammudes, kuidas kaitsta ja taastada looduskeskkonda lähikümnenditel. Lepiti kokku taastada aastaks 2030 30% kahjustunud ökosüsteemidest kogu maailmas - nii maismaal kui ookeanides ning samaks ajaks võtta kaitse alla 30% ookeanidest ja 30% maismaast. Lisaks otsustati luua haavatavamate riikide pingutuste abistamiseks uus fond.
Valitsus otsustas 15. detsembril eraldada ligi 800 000 eurot Ühtekuuluvusfondi toetust eraisikute vee- ja kanalisatsioonitorustike ühendamiseks ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrku. KIK avab taotlusvooru jaanuarikuu jooksul.
Pärnumaal asuv Nepstemurru hoiuala muutus sel nädalal kehtima hakanud valitsuse otsusega kaitsealaks. Ühtlasi sai hakkas seal kehtima uus kaitsekord ning uus välispiir ja tsoneering.
Raplamaal asuv Matsi-Kärneri tammik ei ole enam looduskaitse all, Saaremaal asuv Lepna tammiku kaitseala laieneb ja muutub looduskaitsealaks.