Keskkonnaportaalis on nüüdsest nähtav uus kaardikiht, mis näitab täpselt rannakaluritele vajalikke püügiruute. Väikeste püügiruutude põhjal raporteerivad kutselised kalurid oma püügiandmeid.
Kolmapäeval, 6. aprillil korraldasid Eesti keskkonnaministeerium ja Läti rahandusministeerium ühise veebikonverentsi, kus tutvustati kestliku arengu rahastamise edendamiseks tehtavaid pingutusi.
Valitsus otsustas eilsel kabinetinõupidamisel kiirendada tuumaenergia kasutuselevõtmise võimalikkuse üle otsustamise analüüsi: tuumaenergia töörühm peab valitsusele esitama lõpparuande seni planeeritust kuus kuud varem ehk järgmise aasta lõpuks.
Keskkonnaministeerium uuendas 2016. aasta veealuste vrakkide ülevaatuse andmeid ning täiendas vrakkide keskkonnaohtlikkusega seotud infot Transpordiameti vrakkide andmebaasis.
Keskkonnaministeerium tunnustab juba üheksandat korda keskkonnasõbraliku hariduse edendajaid. Tänavune Keskkonnakäpa konkurss toimub uute kategooriatega. Kandideerida saab 8. mai südaööni.
Eesti metsaomanik hoolib üha enam sellest, et linnud saaksid kevadel oma järglased üles kasvatada. Selleaastasel kevadsuvise pesitsusrahu perioodil on Keskkonnaamet peatanud esimese kahe nädala jooksul raied vaid seitsmel kinnistul.
Eesti pidi 2020. aastal ringlusse võtma 50% olmejäätmetest, aga võttis vaid ligikaudu 30%. Prügilatesse ei tohi seaduse järgi ladestada üle 20% biolagunevaid jäätmeid, aga jätkuvalt ladestame rohkem. Oodata, et olukord iseenesest laheneb, ei ole enam võimalik, kirjutab Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna juhataja Rein Kalle.
Keskkonnaamet tuletab kõikidele volbritule tegijatele meelde, et lõkkes tohib põletada ainult kuiva puitu ja oksi, immutamata puitmaterjali, paberit ja kiletamata pappi.
Keskkonnaameti ja Maa-ameti koostöös valmis kaardirakendus, kuhu on koondatud ülevaade teadaolevatest pärandniitudest kaitstavatel aladel. Rakendusest saavad maaomanikud ja pärandniitude majandajad uurida, milliseid niite saab liigirikkuse toetamiseks taastama või hooldama asuda.
Keskkonnaameti tellitud uuringu eesmärk on saada teaduslikku teavet selle kohta, millised haneliste heidutamise viisid on Eesti tingimustes kõige tõhusamad. Edaspidi saab tõenduspõhiste teadmiste toel teha otsuseid, kuidas hoida ära suuri kahjusid põllumajandusele ning suunata hanelisi looduslikele toitumisaladele.