Keskkonnaamet lubab sel aastal küttida 94 karu
Keskkonnaamet määras tänavu karude esmaseks küttimislimiidiks 94 isendit. See number on lähedal karude aastasele juurdekasvule ning võib suureneda nuhtlusisendite arvelt kuni kaheksa võrra.
Keskkonnaamet määras tänavu karude esmaseks küttimislimiidiks 94 isendit. See number on lähedal karude aastasele juurdekasvule ning võib suureneda nuhtlusisendite arvelt kuni kaheksa võrra.
Reostus, elupaikade halvenemine, kliimamuutuste mõjud ja mageveevarude ületarbimine avaldavad Euroopa järvedele, jõgedele, rannikuveele ja põhjaveele suuremat survet kui kunagi varem. EEA (European Environment Agency) poolt täna avaldatud mahukas Euroopa veekogude seisundi hinnang näitab, et Euroopa ei liigu oma eesmärkide saavutamise suunas. Selleks, et veevarud ja keskkond oleksid...
Haritava maaga kaubeldi mullu aktiivselt Maa-ameti andmetel tehti 2021. aastal haritava maaga 1805 ostu-müügitehingut, mida on viiendik enam kui aasta varem. Tehingute koguväärtus oli rekordilised 110 miljonit eurot ja käive kasvas 2020. aastaga võrreldes ligi 46 miljoni euro võrra. Anu Ots K, 20/04/2022 - 07:35
Kavandatav kliimakindla majanduse seadus suunab mitmeid riigi seniseid tegutsemisharjumusi üle vaatama ja seab ootusi ka ettevõtjatele. Kuidas need muutused aga Eesti inimeste argielu mõjutavad?
Seismoseire võimaldab registreerida ja lokaliseerida erinevaid seismilisi sündmusi varingutest pankrannikul relvakatsetusteni laskepolügoonidel.
Keskkonnaamet teostab plaanilist pesitsusrahu kontrolli Politsei-ja Piirivalveameti kaugseire toel. Droonide abil vaadeldakse metsamassiive ning vaatluse eesmärgiks on tuvastada seirelendudega metsades metsalangetusmasinad.
Igal aastal on 22. mail rahvusvaheline elurikkuse päev ja selle puhul avaldasime blogiloo, mis tutvustab ELME projekti tulemusel valminud põnevaid ökosüsteemiteenuseid tutvustavaid kaarte.
KIK avas toetuse kohalikele omavalitsustele, et toetada kliima- ja energiaeesmärkide saavutamist ja suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele. Toetust saab kohalike energia- ja kliimakavade koostamiseks, kliimamuutustega kohanemise ja elurikkuse suurendamise tegevusteks ning rohestamiskavadeks.
Viimastel aastatel on näha, et Eesti kliima on muutumas – ilm läheb heitlikumaks, suviti kimbutavad meid põuaperioodid, mis vahelduvad tormide ja paduvihmadega. Aiapidaja jaoks on keeruline, kui suure osa suvest tuleb kastmisele mõelda, aga järgmisel hetkel ähvardavad tugevad vihmavalingud taimed katki peksta või mädandab liigniiskus nende juured. Teadlikult tegutsedes on võimalik muuta aed...
Kuu aja jooksul said Eesti inimesed arvamusrännaku käigus arutada kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise ning valmiva kliimakindla majanduse seaduse üle. Arutelude tulemusena esitati Kliimaministeeriumile ligi 300 poliitikakujundamise ettepanekut.