Keskkonnaagentuur koostöös valitsemisala asutustega kogub erinevad keskkonnaandmed ühisesse keskkonnaportaali. Värskeim täiendus portaalile on keskkonnaülevaate jaotis ökosüsteemide kohta, mis koondab info maismaaökosüsteemide ökoloogilisest seisundist, surveallikatest ning olulisematest meetmetest seisundi säilitamiseks või parandamiseks.

Juba üle 20. aasta on Keskkonnaagentuuri eluslooduse seireprogrammi osaks igasuvine ööliblikate seire. Eesti oludes annab ööliblikate seire informatsiooni kuni 750 erineva liigi arvukuse muutuste kohta ning vahel harva üllatavad leiud ka pikaaegse kogemusega entomolooge. Just nii läks 2023. aastal, kui teadlased avastasid seire käigus Eestile uue liigi, mille määrang hiljuti kinnitust leidis.

Juba üle 20. aasta on Keskkonnaagentuuri eluslooduse seireprogrammi osaks igasuvine ööliblikate seire. Eesti oludes annab ööliblikate seire informatsiooni kuni 750 erineva liigi arvukuse muutuste kohta ning vahel harva üllatavad leiud ka pikaaegse kogemusega entomolooge. Just nii läks 2023. aastal, kui teadlased avastasid seire käigus Eestile uue liigi, mille määrang hiljuti kinnitust leidis.

Sagedased metsatulekahjud, terviserikkeid tekitavad kuumalained, ohustatud energia- ja toidujulgeolek – selliseid ja veel kümneid riske toob värskes Euroopa kliimariskide hindamise aruandes (EUCRA) välja Euroopa Keskkonnaagentuur. EUCRA kohaselt on mitmed riskid juba saavutanud kriitilise taseme ning võivad ilma kiirete ja otsustavate meetmeteta muutuda reaalsuseks.

Kasvuhoonegaaside inventuurist selgus, et Eesti kasvuhoonegaaside heitkogus 2022. aastal oli 14,3 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. Aasta varem oli koguheide 13,4 miljonit tonni. Võrreldes 2005. aastaga on kasvuhoonegaaside heide siiski 12% vähenenud.

Muuhulgas sisaldab eelnõu väljatöötamiskavatsus jäätmevaldkonna digitaliseerimise plaani. Nii saadakse tulevikus värskeid andmeid, kui palju kuskil omavalitsuses jäätmeid liigiti kogutakse või kuhu käitlusesse omavalitsustest jäätmed liiguvad. Ajakohaste andmetega läheb süsteem läbipaistvamaks ja suureneb usaldus, et liigiti kogutud materjalid jõuavad käitlussüsteemi kaudu uutesse toodetesse.

Euroopa Liidu 2014-2020 eelarveperioodil jagas Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetustena struktuurifondidest 130 miljonit energeetika ja liikuvuse, 278 miljonit veemajanduse ja elurikkuse ning 76 miljonit eurot ringmajanduse valdkondade projektidele. Tänu toetustele vähendati Eestis õhku paisatavat CO2 heidet üle 212 500 tonni ning kasutusele on võetud üle 665 000 MWh taastuvenergiat.