Harku järve ja Haapsalu lahe koostöökogud alustasid tööd
Harku järve ja Haapsalu lahe koostöökogud alustasid tööd: fookuses on veekogude seisundi parandamine ja sidusrühmade tihedam koostöö.
Harku järve ja Haapsalu lahe koostöökogud alustasid tööd: fookuses on veekogude seisundi parandamine ja sidusrühmade tihedam koostöö.
Kliimaministeerium saatis ministeeriumitele ja huvirühmadele kooskõlastamiseks puurkaevu ja -augu ning salvkaevu ehitamise nõuete eelnõu. Sellega ajakohastatakse puurkaevude ja salvkaevude rajamise reegleid, et tagada inimestele ohutu joogivesi ka tulevikus.
KIK avas 25. novembril atmosfääriõhu kaitse programmi taotlusvooru, kust kohalikud omavalitsused saavad toetust taotleda mürakaartide koostamiseks ja kõrgharidusasutused saavad toetust taotleda osoonikihi kaitsega ja välisõhu kvaliteediga seotud rakendusuuringute koostamiseks. Taotlusvooru eelarve on 62 000 eurot ja taotluste esitamise tähtaeg on 30. detsembril.
Tallinna Halduskohus jättis 14. novembri määrusega rahuldamata MTÜ Eesti Suurkiskjad esialgse õiguskaitse taotluse, mis tähendab, et Keskkonnaameti 31.10.2025 välja antud korraldus 84 hundi küttimiseks on kehtiv.
Taristuminister Kuldar Leis allkirjastas täna Riias koos Läti kliima- ja energiaministri Kaspars Melnisega uuendatud koostööleppe, mis viib kahe riigi piiriülese veemajanduse uuele tasemele. Leping laiendab senist koostööd kõikidele ühistele vesikondadele ja hõlmab esmakordselt ka üleujutusriskide maandamist.
Soojad ja sademetevaesed ilmad on mõju avaldanud meie jõgede veetasemetele. Mitmetes jõgedes on veetase langenud augusti miinimumide lähedale. Kahel Keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakonna mõõdetaval jõel on vesi langenud rekordmadalale.
Esmaspäeval, 4. septembril võetud veeproovid näitasid, et Kuressaare ühisveevärki toitvate puurkaevude vesi on saastunud. Tõllil asuvate puurkaevude veest leiti nii E.Coli kui ka coli-laadseid baktereid. Reostuse põhjuse väljaselgitamiseks tehakse põhjalikumad veeanalüüsid.
Selle nädala teisipäeva ööl vastu kolmapäeva pääses Võrumaa loomapargis elanud poegadega emakaru oma puurist välja. Ärritunud karu muutus agressiivseks ning omanikul tuli ta enese ja oma vara kaitseks hukata. Tõenäoliselt põhjustas õnnetu vahejuhtumi loomaparki tunginud metsik isakaru.
Tallinna ringkonnakohus jättis rahuldamata määruskaebuse, millega MTÜ Eesti Suurkiskjad taotles esialgse õiguskaitse korras karujahi peatamist korralduse üle peetava kohtuvaidluse ajaks.
Keskkonnaamet määras tänavu karude esmaseks küttimislimiidiks 96 isendit. See on ligikaudu 10% karude arvukusest ning lähedal aastasele juurdekasvule.