Tänavu ilmunud Eesti põhjaveekogumite seisundite vahearuanne on koostatud 2020 – 2022. aasta põhjavee seireandmete, so keemilised ja koguselised näitajad, põhjal.
Tänavu ilmunud Eesti põhjaveekogumite seisundite vahearuanne on koostatud 2020 – 2022. aasta põhjavee seireandmete, so keemilised ja koguselised näitajad, põhjal.
Keskkonnaagentuur avaldas oma blogis Eesti põhjaveekogumite seisundite vahearuande põhjal videoloo ja põhjaliku postituse, kus tuuakse välja kolm kõige olulisemat Eesti põhjaveekogumite seisundite trendimuutust.
Väljasuremisohus lendorava kaitseks moodustab riik 15 uut püsielupaika ja muudab kümne olemasoleva püsielupaiga piire. Suurem osa uusi looduskaitsepiiranguid on kavas kehtestada riigimaal, aga muudatused puudutavad ka erametsaomanikke. Riik on maaomanikke püsielupaikade kavandamisse kaasanud ning püüdnud nendega leida kompromisse, mis arvestaksid nii maaomanike kui ka lendorava huvidega.
Valminud on veekasutuse 2022. aasta tulemuste aruanne, milles sisalduvad statistilise suunitlusega andmed veekasutaja vee erikasutuse kohta. Andmeid kogutakse iga aasta kevadel ning seejärel tehakse neist Keskkonnaagentuuri poolt kokkuvõtteid ja hinnatakse tulemusi.
Valminud on veekasutuse 2022. aasta tulemuste aruanne, milles sisalduvad statistilise suunitlusega andmed veekasutaja vee erikasutuse kohta. Andmeid kogutakse iga aasta kevadel ning seejärel tehakse neist Keskkonnaagentuuri poolt kokkuvõtteid ja hinnatakse tulemusi.
Valminud on veekasutuse 2022. aasta tulemuste aruanne, milles sisalduvad statistilise suunitlusega andmed veekasutaja vee erikasutuse kohta. Andmeid kogutakse iga aasta kevadel ning seejärel tehakse neist Keskkonnaagentuuri poolt kokkuvõtteid ja hinnatakse tulemusi.
Vastvalminud riigihangete registri arendus toetab keskkonnasäästlike asjade, teenuste ja ehitustööde hankimist.
Keskkonnaagentuur avaldas oma blogis veekasutuse 2022. aasta aruande põhjal videoloo ja põhjalikuma postituse, kus tuuakse välja viis kõige olulisemat tähelepanekut veekasutuse tulemustest.
Väljasuremisohus lendorava kaitseks moodustab riik 15 uut püsielupaika ja muudab kümne olemasoleva püsielupaiga piire. Suurem osa uusi looduskaitsepiiranguid on kavas kehtestada riigimaal, aga muudatused puudutavad ka erametsaomanikke.