Nädala alguses avastati Hiiumaal Kõpu poolsaare rannikul väikeste tükikestena hajusalt rannale uhutud reostus. Laborianalüüs kinnitas, et tegu on naftasaaduse, tõenäoliselt vaakumgaasiõli jääkidega.
Keskkonnaagentuur aitab SMI abil kaasa metsade jätkusuutlikule kasutamisele ja kaitsele. Mahukate andmete pealt on võimalik teha kvaliteetseid ning häid tulevikku vaatavaid otsuseid.
Keskkonnaagentuuris toimus uue kaugseirel põhineva meetodi tutvustus, mis aitab edaspidi hakata Eesti pinnal toimuvaid lageraieid paremini tuvastama.
Uuenduste eesmärk on muuta register kasutajale kiiremaks ja turvalisemaks. Metsaregistrit tehniliste ümberkorraldustööde tegemise ajal 02.05 - 03.05. kasutada ja metsateatiseid esitada ei saa.
Üksikute juhuvaatluste pealt hakkas kooruma põnev lugu uue kahepaikseliigi leidumisest Saaremaal. Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna spetsialistid võtsid sellel kevadel ette välitööd, et leida tõestusmaterjali rohukonna leidumisele meie suurimal saarel.
2023. aastal sai terve Euroopa jätkuvalt tunda kliimamuutustest tingitud ja miljoneid inimesi puudutanud ekstreemseid ilmastikunähtusi, mistõttu on nendega kohanemise meetmete väljatöötamine esmatähtis. Selle saavutamiseks on eriti oluline kliimamuutuste mõistmine.
Kuuse-kooreüraski seire on toimunud aastatel 2021–2025 kolmeteistkümnes maakonnas. Võrreldes 2024. aastaga jäi lendluse intensiivsus madalamaks Ida-Viru-, Jõgeva-, Lääne-Viru-, Valga- ja Võrumaa seirepunktides. Tartumaa, Põlvamaa ja Järvamaa jäid ligikaudu eelmise aastaga samale tasemele. Samas suurenes kuuse-kooreüraskite arv 2025. aastal Harju-, Pärnu-, Rapla- ja Viljandimaal.
Euroopa Liidu riigid jõudsid kaheteistkümnendal tunnil kokkuleppele looduse taastamise määruses, mis näeb ette, et looduse seisund on aastaks 2030. paranenud 20% EL maismaast ja 20% merest. Määrus jõustub 20 päeva pärast EL Teatajas avaldamist ja liikmesriigid hakkavad kokku panema omi looduse taastamise kavu.
Keskkonnaportaali kaardile on lisandunud uued kaardikihid katastrikaardi ja haldusjaotuse sektsioonis.
Keskkonnaamet kinnitas III kaitsekategooriasse kuuluvate haruldaste liblikaliikide põhja-tõmmusilmiku (Erebia embla), hahkkaruslase (Phragmatobia luctifera) ja tume-nõlvaöölase (Chersotis andereggii) kaitse tegevuskava, kus on välja toodud liikide peamised ohutegurid ja tegevused liblikate elupaikade kvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks.