Ehkki Läänemeri on Euroopa üks prügist puhtamaid meresid, tekitab mereprügi üha rohkem probleeme. Merekeskkonna kaitseks loodud töörühm hakkab Eesti juhtimisel ohjeldama Läänemere prügistamist.
Võõrliikide leviku piiramiseks peavad hiljemalt 2024. aasta septembrist hakkama kõik laevad oma ballastvett puhastama. Uuringud näitavad, et laevade kaasabil jõuab järjest enam võõrliike meie vetesse. Alles hiljuti tuvastasid Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi teadlased Pakri lahest järjekordse uustulnuka - Vaikse ookeani päritolu veeselgrootu põnguskilbilise.
Euroopa Komisjon on algatanud EL merestrateegia raamdirektiivi ajakohastamise, mille eesmärk on parendada merekeskkonna kaitset ja lihtsustada kehtivaid regulatsioone. Kõigil huvilistel on võimalik esitada oma seisukohti avaliku konsultatsiooni raames kuni 9. märtsi hilisõhtuni.
Eesti Terioloogia Selts koostöös huvigruppidega valis 2026. aasta loomaks siili.
Alates käesoleva aasta 1. jaanuarist on lubatud suurema alammõõduga püüda nii haugi kui ahvenat.
Avalikuse tähelepanu on pälvinud juhtum, kus osa Eesti järvedesse asustatud angerjamaime hukkus. Kuna juhtunu põhjuste üle levis mitmeid spekulatsioone, jagas Eesti Maaülikool oma kodulehel kalateadlaste Arvo Tuvikese ja Paul Teesalu kommentaari angerjamaimude asustamise kohta.
Keskkonnaameti peadirektor esitas täna riigikogu keskkonnakomisjonile põhjendused, miks muuta klaasangerjate ümberasustamiseks lubade andmise tingimused edaspidi märksa rangemaks või kaaluda kahtluste korral lubadest keeldumist.
2023. aasta ilm kinkis meile nii rekordiliselt soojasid kui ka päikesepaistelisi kuid ning maksimaalsel hulgal keskmiste õhutemperatuuridega päevi. Aasta kujunes ilmastiku poolest isepäiseks ja vastuoluliseks, pakkudes nii üleujutusi kui põuda, vihmasadusid kui päikesepaistet ning eriliselt pikka klimaatilist suve.
Maakera temperatuurid kerkisid 2023. aastal erakordselt kõrgele. Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu finantseerimisel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), jälgis aasta jooksul kliima võtmenäitajaid. Muu hulgas teatati rekordeid purustavatest ilmastikuoludest, nagu mõõteajaloo kõige soojem kuu ja maakera ööpäevaste keskmiste...
2023. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis kokku 24 390 pilv-maa välku. See on ligi kümnendiku võrra vähem kui perioodi 2005–2022 keskmine, milleks on üle 27 tuhande pilv-maa välgu. Võrreldes möödunud aastaga oli 2023. aastal äikest kümnendiku võrra rohkem.