Kuidas mõjutavad põllumajanduse keskkonnameetmed kimalaste arvukust? Rahva seas kutsutakse kimalasi (perekond Bombus ) maa- või metsmesilasteks, ka kumalasteks. Need putukad on hädavajalik lüli selleks, et elukeskkond ja majandus, sh põllumajandus, toimiks tavapäraselt. Vaatleme, millist kasu on toonud keskkonnameetmed, mis muu hulgas peaksid aitama säästa tolmeldajaid. Kimalased kuuluvad...

Meie toidulaua mitmekesisus sõltub suuresti tolmeldajate olemasolust Tolmeldajad on putukad või muud loomad, kes kandes õietolmu tolmukatelt emakasuudmele tolmeldavad taime ja võimaldavad nii taimedel vilja kanda. Tolmeldajad on mesilased, kimalased, liblikad, kärbsed ja mardikad, aga ka linnud, närilised ning nahkhiired. Hinnanguliselt on maailmas üle 20 000 liigi erinevaid tolmeldajaid [1]...

Euroopa põllumajandusmeetmed peavad saama koos- kõlla keskkonna- ja kliimapoliitikaga Põllumajandustoetusi makstakse Euroopa Liidu (EL-i) Ühtse Põllumajanduspoliitika (ÜPP) alusel. ÜPP-l on kaks nn sammast – otsetoetused ja turukorralduse meetmed ning maaelu arengu poliitika. Kui otsetoetused tulevad EL-ilt, siis maaelu arengutoetusi makstakse veel 2022 aastal maaelu arengukava (MAK) alusel nii...

Mis on mahetootmine? Kuidas see toetab elurikkust? Mahetootmine on põllumajanduslik meetod, kus toidu ja muude põllusaaduste tootmiseks arvestatakse loodusliku aineringe põhimõtteid [1]. Taimekasvatuses on mahetootmise eesmärk säilitada mulla viljakust, kasutades ainult orgaanilisi väetisi, looduslikke taimekaitsevahendeid ja geneetiliselt muundamata organisme. Loomakasvatuses peetakse aga...

Intensiivpõllumajanduses kasutatavate meetodite tõttu on maailm viimase neljakümne aastaga kaotanud erosiooni tõttu kolmandiku mullast Tänapäeva suurtootlik põllumajandus on intensiivne ja keskkonnavaenulikum kui traditsiooniline ja ekstensiivne põllumajandus. Intensiivse põllumajanduse puhul kasutatakse rohkem kunstväetisi, umbrohu- ja putukamürke, põllumassiivid on enamasti suured ning nende...

Vesiviljelus on üks kiiremini kasvavaid toidusektoreid maailmas, mille toodang annab hinnanguliselt poole kalaga tarbitavast proteeinist Umbes 15,7% maailmas tarbitavast loomsest proteiinist tuleb kalast. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni hinnangul annab sellest protsendist poole vesiviljelus ning prognoositakse, et 2030. aasta lõpuks on see osakaal juba 65%. [1] Rahvastiku kasvu...

Piirangud on vajalikud, et tagada kalade ohutu ränne koelmualadele, kudeaegne rahu, alamõõduliste kalade kaitse ja säästa ohustatud liike Püügipiiranguid kehtestatakse selleks, et tagada kalavarudele hea seisund ning võimalikult head tingimused kudemiseks ehk järgmise põlvkonna moodustamiseks. Seega kehtestatakse piirangud selleks, et mitte häirida kudevaid ja alamõõdulisi kalu ja säästa ohustatud...

Liigse püügisurve vältimine on kalanduse reguleerimise olulisim ülesanne Kalanduse strateegiline eesmärk on tagada kalapopulatsioonide hea seisund ja kalaliikide mitmekesisus. Oluline on vältida kalapüügiga kaasnevat negatiivset mõju ökosüsteemile, näiteks mitte püüda alamõõdulisi isendeid. Tähtis on jälgida, et ei kahjustataks kalade elupaiku ega häiritaks kudemisrahu. Lisaks, kuna paljud kalad...

2013. aastal kuulutati Eesti ametlikult marutaudivabaks riigiks Mitmed ulukitel levivad haigused ähvardavad ka koduloomi. Kõige tuntumad neist on marutõbi, sigade Aafrika katk, linnugripp, ehhinokokoos ja ka kärntõbi. Marutaud Marutaud on viirushaigus, mis ei ole ravitav ning lõpeb alati surmaga. Haiguse peiteaeg võib olla paar nädalat kuni paar aastat ning viirus säilitab eluvõime kaks nädalat...

Enam ei ole jahi esmaeesmärgiks liha ja nahkade varumine Ulukiks nimetatakse metslooma - looduses vabalt elavat imetajat või lindu. Jahiulukiks nimetatakse ulukit, kelle liha, nahka või muid osi tarbitakse ning kelle jahtimine on jahieeskirjadega lubatud [1] . Praegu kehtiv jahiseadus jagab ulukid omakorda suur- ja väikeulukiteks. Suurulukid on põder, punahirv, metskits, metssiga, pruunkaru, hunt...