Alates 1. maist 2024 kogub Marek Vahula kampaania "Parimad Looduskaitsepalad" raames Eesti parimaid looduskaitselugusid.

Eesti ja Venemaa valitsuste vaheline kalapüügikomisjon leppis kokku järgmise aasta püügitingimustes Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves. Mõlema riigi teadlastel ei olnud kalavarude seisust jagada positiivset sõnumit ja see jätab jälje järgmise aasta püügikvootidele.

Eesti-Vene kalandusläbirääkimistel lepiti kokku, et koha, ahvenat ja latikat saavad Eesti kalurid tuleval aasta Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvest püüda tänavusest rohkem, rääbist aga vähem.

Eesti-Vene kalandusläbirääkimistel lepiti kokku, et koha, ahvenat ja latikat saavad Eesti kalurid tuleval aasta Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvest püüda tänavusest rohkem, rääbist aga vähem.

Eesti-Vene kalandusläbirääkimistel lepiti kokku, et koha, ahvenat ja latikat saavad Eesti kalurid tuleval aasta Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvest püüda tänavusest rohkem, rääbist aga vähem.

Jäätmereformi eesmärkide täitmiseks suunab riik 35 miljonit eurot kohalikele omavalitsustele, et inimestel oleks senisest mugavam jäätmeid liigiti koguda. Toetus aitab arendada vajalikku sortimistaristut – alates kogumispunktidest ja jäätmejaamadest kuni digilahendusteni.

Riik parandab jäätmete liigiti kogumist kogu Eestis, et anda tõuge ringmajanduse arengule ning viia ellu jäätmereform. Seda eesmärki aitab saavutada kohalikele omavalitsustele mõeldud liigiti kogumise taristu toetus, mille tingimused saatis Kliimaministeerium avalikule kooskõlastamisele.

Täna, 2. juunil avab Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetuse kohalikele omavalitsustele, et toetada vajaliku sortimistaristu soetamist alates kogumispunktidest ja jäätmejaamadest kuni digilahendusteni. Esimese taotlusvooru eelarve on 15 miljonit eurot.