Kliimaministeeriumis sai valmis värske ülevaade Eesti ehitusmaavarade varustuskindlusest. Hinnang käsitleb ehitusmaavarade keskmist nõudlust, kaevandatava varu mahtu ja prognoosib, kui pikaks ajaks jätkub igas maakonnas vastavat ehitusmaavara.
3. septembril tutvustati Kliimaministeeriumis Eesti merealale planeeritud nutipoide võrgustiku kahe alusuuringu tulemusi. Täpsemalt esitleti innovatsioonifondi rahastatud projekti Merehunt ja Interregi EstLat programmi rahastatud projekti GORSMART pilootprojektide vahetulemusi ning viidi läbi ka turukonsultatsioon projekti hankes osavõtust huvitunud osapooltele.
Eesti muldade hea seisundi tagamine vajab kaasaegseid andmeid ja infot muldade käekäigu kohta. Kliimaministeerium eraldas teadus- ja arendustöö vahenditest Eesti mullastikukaardi uuendamiseks ja muldadega seotud andmete täiendamiseks üle viie miljoni euro.
Käesoleva aasta kolme esimese kvartali vihmarohke periood on lisaks põllumajandussektorile avaldanud oma mõju ka turbatootmises. Olukord toob fookusse uued väljakutsed, millega ettevõtted muutuvas kliimas peavad kohanema.
Kliimaministeerium uuendab koostöös Keskkonnainvesteeringute Keskusega (KIK) erametsanduse toetussüsteemi, et suurendada elurikkust Eesti metsades ja kujundada kliimakindlamaid metsi.
Kliimaministeerium saatis kooskõlastusele elektrituru seaduse muutmise eelnõu, mis annab elektrisalvestust arendavatele ettevõtetele suuremat investeerimiskindlust ja reguleerib ka sätteid elektritarbimise juhtimise edendamiseks. Investeeringud elektrisalvetusse tõstavad Eesti elektrisüsteemi varustuskindlust, muudavad elektrihinda stabiilsemaks ja odavamaks ning soodustavad taastuvenergia...
Kliimaministeerium plaanib kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ja tootlikkuse kasvatamiseks toetada ettevõtteid enam kui 9 miljoni euroga. Toetuse esialgsed tingimused saadeti kooskõlastusringile, et saada tagasisidet nii ettevõtetelt kui ka teistelt ministeeriumitelt.
Kiviõli Keemiatööstus ja Keskkonnaamet jõudsid kohtuvälise kokkuleppeni, mille kohaselt Keemiatööstus investeerib lahendustesse, mis vähendavad põlevkiviõli tootmise keskkonnamõju ja annavad võimaluse toota soojust CO 2 heite vabalt. See aitab oluliselt vähendada tööstuse keskkonnamõju ehk muuta Kiviõlis õhk puhtamaks ning samas säilitada üle 500 töökoha Ida-Virumaal.
Kliimaministeerium on uuendanud turbakaevandamiseks potentsiaalselt sobivate alade nimekirja, eemaldades sealt 229 ala ehk 117 934 hektarit soid. Uuendatud nimekirjas on nüüd 83 turbaala või maardlat kogupindalaga 24 494 hektarit, kus on võimalik turvast kaevandada või esitada taotlus kaevandamiseks.
Käesolevast aastast algava LIFE SIP WetEST projektiga parandatakse Lääne-Eesti vesikonna seisundit järgmise 9 aasta jooksul hõlmates laia teemade ringi alates põllumajandusest ja toitainetest vees kuni maaparanduse, pinnaveekogude korrastamise ja digilahendusteni. Projekti maksumus on kokku 29,8 miljonit eurot, millest 60% rahastab Euroopa Komisjon ning 40% on Eesti riigi kaasfinantseering.