Otsing
Otsing
Tulemused otsingule (6059)
Koha saab tuleval aastal püüda rohkem, rääbist vähem
Eesti-Vene kalandusläbirääkimistel lepiti kokku, et koha, ahvenat ja latikat saavad Eesti kalurid tuleval aasta Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvest püüda tänavusest rohkem, rääbist aga vähem.
Koha saab tuleval aastal püüda rohkem, rääbist vähem
Eesti-Vene kalandusläbirääkimistel lepiti kokku, et koha, ahvenat ja latikat saavad Eesti kalurid tuleval aasta Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvest püüda tänavusest rohkem, rääbist aga vähem.
Koha saab tuleval aastal püüda rohkem, rääbist vähem
Eesti-Vene kalandusläbirääkimistel lepiti kokku, et koha, ahvenat ja latikat saavad Eesti kalurid tuleval aasta Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvest püüda tänavusest rohkem, rääbist aga vähem.
Tuumaenergia - hea või halb?
Neljapäeval, 24. novembril kell 9:30-13:30 on ühendministeeriumis tuumaenergia töörühma tutvustav seminar „Tuumaenergia – hea või halb?“. Esitletakse töörühma vahearuannet, räägitakse tuumaenergia kasutuselevõtu analüüsi protsessist ja arutletakse selle üle, kas tuumaenergial võiks Eestis üldse olla tulevikku.
Tuumaenergia - hea või halb?
Neljapäeval, 24. novembril kell 9:30-13:30 on ühendministeeriumis tuumaenergia töörühma tutvustav seminar „Tuumaenergia – hea või halb?“. Esitletakse töörühma vahearuannet, räägitakse tuumaenergia kasutuselevõtu analüüsi protsessist ja arutletakse selle üle, kas tuumaenergial võiks Eestis üldse olla tulevikku.
Eesti vetes loendati tänavu rekordarv hallhülgeid
2022. aastal loendati Eesti rannikumeres kokku rekordiliselt 6031 hallhüljest. See on kõrgeim tulemus alates 1999. aastast, kui hallhülgeid on kõigis Läänemeremaades sama metoodika alusel seiratud. Arvukuse tõusu tuvastati eelkõige Hiiumaa põhjaosas (Selgrahu ja Hari kurk) ning Lääne-Saaremaa piirkonnas. Liivi lahe ja Soome lahe seirealadel on märgatav arvukuse tõus olnud Krassi saarel ja Malusil.
NATURA hindamise praktikad liikmesriikides
Aruande eesmärk on anda ülevaade loodusdirektiivi artikli 6 punkt 3 kohase nn Natura hindamise parimatest praktikatest teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Töö on koostatud Keskkonnaameti tellimusel vastavalt advokaadibüroo WALLESS ning ameti vahel 07.12.2021 sõlmitud lepingule.
Jäätmetekke vähendamise nädal heidab pilgu luukerele meie riidekapis
Eesti inimesed viskavad igal aastal ära 17 kg riideid inimese kohta, millest 14 kg jõuab otse prügikasti. Suure osa sellest saaks annetada abivajajatele või viia teise ringi poodidele, et riided uue omaniku leiaks.
Keskkonnaagentuur toob Peipsi järvelt ära talvekorterisse poijaama ja Lainepoisi
Külmade saabudes lõpeb meie seadmete hooaeg järvel, sest tekkiv jää võib neid kahjustada.