Sügise saabumisel alustavad jahimehed peamise jahihooajaga, suurulukitele peetavate ühisjahtidega. See ajab metsloomad liikvele ning nad võivad sattuda tavapärasest rohkem maanteedele.
Kliimaministeerium on avanud kandidaatide esitamise 2026. aasta looduskaitsemärkidele. Tunnustusi jagatakse kolmes kategoorias: Eerik Kumari nimeline looduskaitsepreemia, Eesti looduskaitsemärk ning Noore looduskaitsja märk.
Kliimaministeerium kinnitas määruse muudatuse, mille järgi võetakse kaitse alla neli uut metsise püsielupaika ning tõhustatakse kaitset viies olemasolevas püsielupaigas. Muudatused puudutavad kokku ca 8200 hektarit, millest 6400 hektarit on uus kaitstav ala riigimaal.
Kõige rohkem vähenesid heitkogused energeetika valdkonnas, kus taskukohase taastuvenergia kasutuselevõtt aitab vähendada ka keskkonnamõju.
Kormorane lubatakse kudevate kalade kaitseks heidutada Pärnu jõel Tindisaartest Paikusel Kurgja paisuni kuni 30. maini. Sellel perioodil on piirkonnas lubatud küttida kuni 200 kormorani. Mitteletaalseks heidutamiseks on lubatud samal ajal seal kasutada tuuletantsijat, lasereid ja pauguteid.
Keskkonnaamet ootab tagasisidet uuele Alam-Pedja linnu- ja loodusala kaitsekorralduskavale. Kaitsekorralduskava seab loodusväärtustele kaitse-eesmärgid ja määrab looduskaitselised tegevused, mis on peamiselt suunatud märgade koosluste taastamisele, pärandniitude hooldamisele ja külastuse korraldamisele. Planeeritud tegevuste edukaks elluviimiseks on oodatud kõigi osapoolte ettepanekud ja arvamused...
Keskkonnaamet lubab sel aastal inimeste toidulaua kaitseks haneliste letaalset heidutust Harjumaal, Lääne-Virumaal, Ida-Virumaal, Jõgevamaal, Põlvamaal ning Tartumaal. Suur-laukhane, valgepõsk-lagle ja kanada lagle heidutusjaht on lubatud nendes maakondades 16. märtsist 31. maini ja üksnes külvatud kultuuriga põllumaal.
Ehkki Läänemeri on Euroopa üks prügist puhtamaid meresid, tekitab mereprügi üha rohkem probleeme. Merekeskkonna kaitseks loodud töörühm hakkab Eesti juhtimisel ohjeldama Läänemere prügistamist.
Võõrliikide leviku piiramiseks peavad hiljemalt 2024. aasta septembrist hakkama kõik laevad oma ballastvett puhastama. Uuringud näitavad, et laevade kaasabil jõuab järjest enam võõrliike meie vetesse. Alles hiljuti tuvastasid Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi teadlased Pakri lahest järjekordse uustulnuka - Vaikse ookeani päritolu veeselgrootu põnguskilbilise.
Avaldasime Keskkonnaagentuuri blogis õhusaasteainete heitkogustest videoloo ja põhjalikuma postituse, kus toome välja 8 tulemust õhusaasteainete heitkoguste viimastest trendidest.