Keskkonnaamet määras tänavu karude esmaseks küttimislimiidiks 96 isendit. See on ligikaudu 10% karude arvukusest ning lähedal aastasele juurdekasvule.

Keskkonnaamet määras tänavu karude esmaseks küttimislimiidiks 96 isendit. See on ligikaudu 10% karude arvukusest ning lähedal aastasele juurdekasvule.

Soomaa rahvuspargi puhul on tegemist suurelt jaolt üle ujutatud alaga, mistõttu on seal väga keeruline tavapäraste ennetusmeetmetega kiskjate eest karja kaitsta. Keskkonnaamet on seetõttu andnud piirkonnas välja kuus eriluba hundi nuhtlusisendite küttimiseks, realiseeritud on nendest hetkel üks. Sellisel kujul enne piirkonda küttimislube väljastatud ei ole.

Kormorane lubatakse kudevate kalade kaitseks heidutada Pärnu jõel Tindisaartest Paikusel Kurgja paisuni kuni 30. maini. Sellel perioodil on piirkonnas lubatud küttida kuni 200 kormorani. Mitteletaalseks heidutamiseks on lubatud samal ajal seal kasutada tuuletantsijat, lasereid ja pauguteid.

Keskkonnaamet määras tänavu karude esmaseks küttimislimiidiks 94 isendit. See number on lähedal karude aastasele juurdekasvule ning võib suureneda nuhtlusisendite arvelt kuni kaheksa võrra.

Keskkonnaamet määras tänavu karude esmaseks küttimislimiidiks 94 isendit. See number on lähedal karude aastasele juurdekasvule ning võib suureneda nuhtlusisendite arvelt kuni kaheksa võrra.

Kalavarude kaitseks lubab Keskkonnaamet sel kevadel kormoranide arvukuse piiramist valikulise munade õlitamisega laidudel, kus teiste merelindude häirimise oht on võimalikult väike. Samuti lubab amet kalade kudeajal kormoranide heidutamist Sindi kärestikul Pärnu jõel.

Keskkonnaamet andis öösihiku kasutamise loa tähtajaliselt kuni 28. veebruar 2025, mil lõpeb käimasolev jahiaasta. Öösihiku kasutamise eesmärgiks on piirata metssigade arvukust sigade Aafrika katku (SAK) leviku tõkestamiseks. Ettepaneku öösihikute kasutamise lubamiseks tegi Põllumajandus- ja Toiduamet, kelle vastutusala on taudi leviku piiramine. Öösihikute kasutamise lubamist toetas Loomataudide...

Keskkonnaamet määras Olerexile biokütuste osakaalu nõude korduva täitmata jätmise eest rahatrahvi 8 miljonit eurot. Väärteomenetluses tegi Keskkonnaamet kindlaks, et taastuvatest allikatest valmistatud kütuse asemel suunati tarbimisse fossiilkütust.

Keskkonnaamet määras Olerexile biokütuste osakaalu nõude korduva täitmata jätmise eest rahatrahvi 8 miljonit eurot. Väärteomenetluses tegi Keskkonnaamet kindlaks, et taastuvatest allikatest valmistatud kütuse asemel suunati tarbimisse fossiilkütust.