Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakond koostas juba üheksandat aastat järjest kokkuvõtliku teabelehe aasta tegijatest looduses, keda keskkonnaorganisatsioonid tänavu esile tõsta soovivad.
2023. aasta ilm kinkis meile nii rekordiliselt soojasid kui ka päikesepaistelisi kuid ning maksimaalsel hulgal keskmiste õhutemperatuuridega päevi. Aasta kujunes ilmastiku poolest isepäiseks ja vastuoluliseks, pakkudes nii üleujutusi kui põuda, vihmasadusid kui päikesepaistet ning eriliselt pikka klimaatilist suve.
Maakera temperatuurid kerkisid 2023. aastal erakordselt kõrgele. Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu finantseerimisel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), jälgis aasta jooksul kliima võtmenäitajaid. Muu hulgas teatati rekordeid purustavatest ilmastikuoludest, nagu mõõteajaloo kõige soojem kuu ja maakera ööpäevaste keskmiste...
2023. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis kokku 24 390 pilv-maa välku. See on ligi kümnendiku võrra vähem kui perioodi 2005–2022 keskmine, milleks on üle 27 tuhande pilv-maa välgu. Võrreldes möödunud aastaga oli 2023. aastal äikest kümnendiku võrra rohkem.
Riigi reostustõrjelaevad ei jõua piisava kiirusega võimalikku merereostust kindlaks tegema ja likvideerima. Keskkonnaministeeriumi tellitud värske uuring hoiatab, et seetõttu võib reostus levida merel laiemale alale ja ka rannikule ning reostuse põhjustaja võib jääda tabamata.
Kliimaministeerium korraldab 22.-23. jaanuaril koostöös Eesti Energia, Energiasalve ja teiste turuosalistega häkatoni, mis keskendub elektrisalvestuse rollile 100% taastuvenergia eesmärgi täitmisel. Sündmusele on kutsutud energeetika valdkonna eksperdid Eestist ja välismaalt ning selle raames valmib ühise tööna sisend, mida Kliimaministeerium kasutab elektrisalvestuse edendamiseks sobilike...
Kliimaminister Kristen Michal andis eile, 18. jaanuari kabinetinõupidamisel valitsuse liikmetele ülevaate käimasolevatest uuringutest, mille eesmärk on kaardistada Eestis leiduvad kriitilised tulevikumaavarad. Tulevikumaavarade targal väärindamisel on Michali hinnangul võimalik Eestile luua arvestatav majanduskasvu toov arenguvaldkond.
Riigimetsa Majandamise Keskus teeb veebruarikuus Pirita jõeoru maastikukaitsealal Kalmuse ja Kõrkja teel kuivanud ja kuivavate jalakate raiet. Lisaks eemaldatakse hooldatavatelt pärandniitudelt tormiheite ja -murru puid.
Riigimetsa Majandamise Keskus ootab õpetajate streigi ajal kõiki huvilisi külastuskeskustesse, pakkudes 23.-26. jaanuaril kaheksas Eestimaa paigas võimalust oma loodusteadmisi täiendada ja põnevates töötubades osaleda.
Valitsus tutvus täna „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ aastate 2017–2021 elluviimise aruandega. 2017. aastal Riigikogu vastu võetud kliimapoliitika visioondokumendiga seati Eesti riiklikuks sihiks vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks orienteeruvalt 70 protsenti ning 2050…