Täna, 5. augusti pärastlõunal saabunud laborianalüüs kinnitas, et Saaremaa looderannikult Vilsandi saarest kuni Uudepanga laheni leitud kleepuv aine on rasv, mitte naftasaadus.
Pärast esmaseid väärteomenetluse käigus tehtud toiminguid selgus, et Umbusi jõe reostus on osutunud esialgu hinnatust suuremaks. Kuna keskkonda on kahjustatud olulisel määral, alustas Keskkonnaamet reostuse allika ja põhjuste väljaselgitamiseks kriminaalmenetluse ja seda juhib Lõuna Ringkonnaprokuratuur.
Keskkonnaamet pole nõus Tallinna halduskohtu eilse määrusega, mille järgi pidid kõik jahipiirkonnad karujahi katkestama. Amet plaanib halduskohtu otsuse vaidlustada, sest on seisukohal, et praegune küttimismaht ja küttimiskorraldus tagavad karude populatsiooni hea kaitsestaatuse säilimise.
Veekeskkonnale avalduva mõju ohjeldamiseks on koostatud veemajanduskavade eelnõud. Vajalike veekaitsemeetmete rakendajateks on määratud nii riigiasutusi, ettevõtteid kui ka eraisikuid. Kavad puudutavad tegevusi aastatel 2022-2027.
Selle aasta esimesel tööpäeval 3. jaanuaril oma uutele kolleegidele öeldud videotervituses ütles Keskkonnaameti uus peadirektor Rainer Vakra, et keskkonnateemadega tegelemine on talle südamelähedane ja tööks Keskkonnaameti juhina on varasem kogemus Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehena talle hea ettevalmistuse andnud.
Eestis kuulub sõnajalgtaimedest kõige rangemasse ehk I kaitsekategooriasse kuus liiki. Põhja-raunjalal, sudeedi põisjalal ja brauni astesõnajalal on igaühel Eestis teada üksainuke leiukoht; rohe-raunjalal on neid kaks, odajal ja ogasel astelsõnajalal kummalgi viis kasvukohta. Ohustatud sõnajalgtaimede säilimiseks on kõige olulisem säilitada nende kasvukohtades sobilikud keskkonnatingimused ja...
Selleks, et alates aastast 2022 ei oleks prügilatesse ladestatavate olmejäätmete hulgas enam üle 20% biolagunevaid jäätmeid ning ladestamisele ei jõuaks töötlemata segaolmejäätmeid, plaanib Keskkonnaamet muuta prügilate kompleksloa nõudeid.
Jaanuaris 2021 ühinesid Keskkonnaamet ja endine Keskkonnainspektsioon. Ühinemisprotsessis oli oluline roll kõigil töötajatel. Erilist tähelepanu pöörati psühhosotsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele.
Eksperthinnangu aruande järgi on võimalik Hellenurme paisule rajada kalapääs, mis leevendaks paisu negatiivset mõju keskkonnale, kuid ei kahjustaks Hellenurme mõisa kompleksi muinsuskaitselist väärtust. Aruanne on Keskkonnaameti kodulehel kõigile kättesaadav ning kuni 20. jaanuarini ootab amet selle kohta arvamusi ja ettepanekuid.
Talvekuudel on eriti populaarne jahipidamine metskitsele, punahirvele ning seoses taastuva metssigade populatsiooniga ka metsseale. Paraku tuleb jahipidamisel ette ka eksimusi ja ohutusnõuete rikkumist.