ÜRO Keskkonnaassamblee kohtumise lõputseremoonial tegi Euroopa Liit koos mitmete teiste riikidega avalduse, milles kutsub üles Venemaad peatama rünnakud Ukraina tuumajaamadele.
Stroomi ranna haljasalal toimunud kaevetööd tõid maapinnale asfaltbituumeni jääke, mis olidki haljasalal avastatud reostuse põhjustajaks. Stroomi ranna veest leitud reostuse päritolu ei ole veel kindel, kuid laborianalüüs näitas, et vees ja haljasalal olevad naftaproduktid on sarnased.
Sel nädalavahetusel avastatud Umbusi jõe reostus näitab taandumismärke. Kohalike kaevu- ja kraanivett reostus ei ohusta.
Täna, 5. augusti pärastlõunal saabunud laborianalüüs kinnitas, et Saaremaa looderannikult Vilsandi saarest kuni Uudepanga laheni leitud kleepuv aine on rasv, mitte naftasaadus.
Pärast esmaseid väärteomenetluse käigus tehtud toiminguid selgus, et Umbusi jõe reostus on osutunud esialgu hinnatust suuremaks. Kuna keskkonda on kahjustatud olulisel määral, alustas Keskkonnaamet reostuse allika ja põhjuste väljaselgitamiseks kriminaalmenetluse ja seda juhib Lõuna Ringkonnaprokuratuur.
Keskkonnaamet pole nõus Tallinna halduskohtu eilse määrusega, mille järgi pidid kõik jahipiirkonnad karujahi katkestama. Amet plaanib halduskohtu otsuse vaidlustada, sest on seisukohal, et praegune küttimismaht ja küttimiskorraldus tagavad karude populatsiooni hea kaitsestaatuse säilimise.
Veekeskkonnale avalduva mõju ohjeldamiseks on koostatud veemajanduskavade eelnõud. Vajalike veekaitsemeetmete rakendajateks on määratud nii riigiasutusi, ettevõtteid kui ka eraisikuid. Kavad puudutavad tegevusi aastatel 2022-2027.
Selle aasta esimesel tööpäeval 3. jaanuaril oma uutele kolleegidele öeldud videotervituses ütles Keskkonnaameti uus peadirektor Rainer Vakra, et keskkonnateemadega tegelemine on talle südamelähedane ja tööks Keskkonnaameti juhina on varasem kogemus Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehena talle hea ettevalmistuse andnud.
Eestis kuulub sõnajalgtaimedest kõige rangemasse ehk I kaitsekategooriasse kuus liiki. Põhja-raunjalal, sudeedi põisjalal ja brauni astesõnajalal on igaühel Eestis teada üksainuke leiukoht; rohe-raunjalal on neid kaks, odajal ja ogasel astelsõnajalal kummalgi viis kasvukohta. Ohustatud sõnajalgtaimede säilimiseks on kõige olulisem säilitada nende kasvukohtades sobilikud keskkonnatingimused ja...
Selleks, et alates aastast 2022 ei oleks prügilatesse ladestatavate olmejäätmete hulgas enam üle 20% biolagunevaid jäätmeid ning ladestamisele ei jõuaks töötlemata segaolmejäätmeid, plaanib Keskkonnaamet muuta prügilate kompleksloa nõudeid.