Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu rahastusel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab igal kuul kliimaülevaateid, kus teavitab globaalse pinnalähedase õhutemperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutustest. Raportile on lisatud ülevaade põhjapoolkera kevadest (märts-aprill-mai). Enamik andmeid pärinevad...

15. aprillil algaval jahihooajal tohib Eestis küttida kokku 55 hallhüljest, mis on 1% meil mullu loendatud hallhülge asurkonnast. Hülgejahi eesmärk on ennekõike ennetada ja leevendada hülgekahjusid kaluritele.

Keskkonnaagentuur on kinnitatud Euroopa Riiklike Metsainventuuride ühenduse (The European National Forest Inventory Association – ENFIN) täisliikmeks.

Riigipüha eelsel päeval ehk 14. aprillil 2022 teenindame kliente vahemikus kell 9–14. Kell 14–17 ja riigipühal, 15. aprillil teenindame kliente vaid telefoni teel ja veebikanalites kalanduse ja jahinduse infosüsteemi kalaluba.ee küsimustes.

Keskkonnaameti süsteemne järelevalve pesitsusrahu kaitseks linnurikastes metsades on kavandatud 15. aprillist 30. juunini. Esimese kolme päeva jooksul toimunud järelevalve reididel metsatööde peatamiseks vajadust ei tekkinud.

Riigimetsa Majandamise Keskus käivitas suvehooaja eel teavituskampaania „Kui loodusesse, siis lugupidavalt!“, mille eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust, et riigimetsas liikumine oleks turvaline, meeldiv ja loodust säästev.

Aprillis ja mais täheldati Kanadas maastikupõlengute aktiivsuse suurenemist. Põlengutest pärinev suits kandus üle Atlandi ookeani Euroopasse. Copernicuse atmosfääriseire teenistus CAMS on põlengutest tekkinud heiteid hoolikalt jälginud ning suitsu liikumist ja selle mõju atmosfäärile ja õhukvaliteedile kaardistanud.

Sel aastal on Keskkonnaamet tellinud karuputke võõrliikide tõrjetöid nii riigi- kui eramaal kokku enam kui 2400 hektaril. Tellitud tööd lähevad maksma ligi 360 000 eurot ja kestavad septembrini.

Riiklik energia- ja kliimakava ehk REKK ei sea uusi eesmärke ega meetmeid, vaid on sisult aruanne Euroopale meie kliima- ja energiapoliitika edenemise kohta. Ajakohastamine on eelduseks Eestile algatatud rikkumismenetluse lõpetamiseks.

Keskkonnaameti korraldatud tragimistalgutel toodi tänavu Peipsi järvest välja 555 vana nakkevõrku, kogupikkusega 38,8 km. Sellised uitvõrgud on tõsiseks ohuks veekogus elavatele kaladele, veeloomadele ja veelindudele, samuti lõhuvad need kalastajate püügivahendeid ning veesõidukite mootoreid.