Tööd alustas Eesti esimene ebapärlikarbi kaamera
RMK armastatud looduskaamerate hulgas on nüüd ebapärlikarbi kaamera, mis näitab hävimisohus liigi elu oma kodujões. Kaamera aitab tutvustada haruldaste jõekarpide elu-olu laiemale avalikkusele.
RMK armastatud looduskaamerate hulgas on nüüd ebapärlikarbi kaamera, mis näitab hävimisohus liigi elu oma kodujões. Kaamera aitab tutvustada haruldaste jõekarpide elu-olu laiemale avalikkusele.
Riigikontrolli avaldatud järelaudit loodusväärtuste kaitsmise korraldamisest käsitleb muu hulgas Rail Balticu hüvitusaladel toimunud soovimatuid raieid eelmise aasta jaanuaris. Probleemi tuvastamise järel sai see teema 2024. aasta märtsis kliimaministeeriumi, keskkonnaameti ja RMK koostöös lahenduse.
Tööstusettevõtetel avaneb võimalus rohepöördeks toetust saada Peatselt avaneb mäe- ja töötleval tööstusel võimalus taotleda oma ettevõtte ressursitõhusamaks muutmiseks toetust, mis aitab ellu viia rohepööret. GERLY MÄGI N, 21/07/2022 - 08:39
Avaldasime Keskkonnaportaalis 2022. aasta hüdroloogia valdkonna sündmusi kajastava videoloo ja Keskkonnaagentuuri blogis põhjalikuma postituse, kus toome välja möödunud aasta 10 kõige tähelepanuväärsemat hüdroloogilist tähelepanekut.
Möödunud seireaasta oli mitmekesine – kui Kabli linnujaamas oli tavapärasest rahulikum, siis hallhüljeste ja ööliblikate loendamistel löödi rekordeid.
Põllumuldade seire eesmärgiks on muldades toimuvate erinevate bioloogiliste, füüsikaliste, agrokeemiliste mullaparameetrite muutuste pikaajaline jälgimine. Mullaomaduste muutumine toimub väga aeglaselt ja pikaajalise perioodi jooksul. Seetõttu on oluline seirata samasid põllumuldasid pika aja jooksul, et märgata muutusi mullaprotsessides, mille põhjal teha hinnanguid.
Tänavu ilmunud Eesti põhjaveekogumite seisundite vahearuanne on koostatud 2020 – 2022. aasta põhjavee seireandmete, so keemilised ja koguselised näitajad, põhjal.
Keskkonnaagentuur hindab igal aastal Eesti pinnaveekogumite seisundit ja koostab tulemustest ülevaate. Eesmärk on saavutada kõikide Eesti veekogumite vähemalt hea koondseisund, mis tähendab, et vee-elustik ja vee keemiline koostis on inimkoormuse poolt vähe mõjutatud.
Välisõhu seire käigus jälgime kohalikku välisõhu kvaliteeti, õhusaaste levimist üle riigi piiride, sademete keemilist koostist ning analüüsime õhukvaliteedi muutusi.