Keskkonnaamet lubab sel aastal inimeste toidulaua kaitseks haneliste letaalset heidutust Harjumaal, Lääne-Virumaal, Ida-Virumaal, Jõgevamaal, Põlvamaal ning Tartumaal. Suur-laukhane, valgepõsk-lagle ja kanada lagle heidutusjaht on lubatud nendes maakondades 16. märtsist 31. maini ja üksnes külvatud kultuuriga põllumaal.

Kevadel Eestit läbinud haneliste massiline kevadränne on selleks aastaks lõppenud. Tänavu teatasid põllumehed Keskkonnaametile rändlindude tekitatud kahjustustest ligi 2000 hektari ulatuses. Sellel kevadel kütiti külvatud kultuuriga põllumassiividel heidutuse eesmärgil 224 hanelist.

Maa-ameti andmetel tehti 2022. aastal haritava maaga 1452 ostu-müügitehingut, mida on viiendiku vähem kui aasta varem. Samas tehingute koguväärtus jätkas kasvu ja oli 110,1 miljonit eurot, käive suurenes 2021. aastaga võrreldes poole miljoni euro võrra.

Maa-ameti andmetel tehti 2021. aastal haritava maaga 1805 ostu-müügitehingut, mida on viiendik enam kui aasta varem. Tehingute koguväärtus oli rekordilised 110 miljonit eurot ja käive kasvas 2020. aastaga võrreldes ligi 46 miljoni euro võrra.

Maa-ameti andmetel tehti 2021. aastal haritava maaga 1805 ostu-müügitehingut, mida on viiendik enam kui aasta varem. Tehingute koguväärtus oli rekordilised 110 miljonit eurot ja käive kasvas 2020. aastaga võrreldes ligi 46 miljoni euro võrra.

Haritava maaga kaubeldi mullu aktiivselt Maa-ameti andmetel tehti 2021. aastal haritava maaga 1805 ostu-müügitehingut, mida on viiendik enam kui aasta varem. Tehingute koguväärtus oli rekordilised 110 miljonit eurot ja käive kasvas 2020. aastaga võrreldes ligi 46 miljoni euro võrra. Anu Ots K, 20/04/2022 - 07:35

Maa-ameti andmetel tehti 2021. aastal haritava maaga 1805 ostu-müügitehingut, mida on viiendik enam kui aasta varem. Tehingute koguväärtus oli rekordilised 110 miljonit eurot ja käive kasvas 2020. aastaga võrreldes ligi 46 miljoni euro võrra.