Eestis kogutavad lindude rõngastusandmed said üles interaktiivsetele kaartidele ja graafikutele
Matsalu rõngastuskeskuses alates 2000. aastast kogutud andmed said kokku graafikutele ja kaartidele.
Matsalu rõngastuskeskuses alates 2000. aastast kogutud andmed said kokku graafikutele ja kaartidele.
Matsalu rõngastuskeskuses alates 2000. aastast kogutud andmed said kokku graafikutele ja kaartidele.
Matsalu rõngastuskeskuses alates 2000. aastast kogutud andmed said kokku graafikutele ja kaartidele.
Maa-ameti 2022. aasta maa korralise hindamise tulemusi saab nüüd vaadata ka omavalitsuste ja asustusüksuste kaupa. Neljal kohalikul omavalitsusel ületab maa väärtus miljardi euro piiri. Liidripositsioonil on Tallinna linn, mille maa väärtus on 12,5 miljardit eurot. Järgnevad Tartu linn, mille maa väärtus on 1,9 miljardit eurot ning Pärnu linn ja Viimsi vald, mille kummagi maa väärtus on 1,1...
Kasvuhoonegaaside heide kasvas esialgseil andmeil Eestis eelmisel aastal ligi kümnendiku võrra. Heite suurenemise peapõhjused olid külm talv ja elektrituru olukord ning eelnenud aastaga võrreldes väiksemad koroonast tingitud piirangud.
Kasvuhoonegaaside heide kasvas esialgseil andmeil Eestis eelmisel aastal ligi kümnendiku võrra. Heite suurenemise peapõhjused olid külm talv ja elektrituru olukord ning eelnenud aastaga võrreldes väiksemad koroonast tingitud piirangud.
Eestis on oodata heitkoguste suurenemist Kasvuhoonegaaside heide kasvas esialgseil andmeil Eestis eelmisel aastal ligi kümnendiku võrra. Heite suurenemise peapõhjused olid külm talv ja elektrituru olukord ning eelnenud aastaga võrreldes väiksemad koroonast tingitud piirangud. MARJU KAASIK K, 17/08/2022 - 13:05
Kasvuhoonegaaside heide kasvas esialgseil andmeil Eestis eelmisel aastal ligi kümnendiku võrra. Heite suurenemise peapõhjused olid külm talv ja elektrituru olukord ning eelnenud aastaga võrreldes väiksemad koroonast tingitud piirangud.
Kasvuhoonegaaside heide kasvas esialgseil andmeil Eestis eelmisel aastal ligi kümnendiku võrra. Heite suurenemise peapõhjused olid külm talv ja elektrituru olukord ning eelnenud aastaga võrreldes väiksemad koroonast tingitud piirangud.
Eesti ainus väga heas ökoloogilises seisundis veekogum ehk terve jõgi on Lemmjõgi_2 (Lemmjõgi Hüpassaare ojast suudmeni). Soomaa rahvuspargis Viljandimaal asuval jõel puudub oluline inimmõju ning seda ümbritsevad vaid sood, metsad ja teised jõed.