Kaitsealade säästva turismi tunnustused on Eestis saanud Lahemaa, Matsalu ja Soomaa rahvuspark EUROPARC Federation, tuntud ka kui Euroopa Kaitsealade Liit, loodi 1973. aastal ning selle eesmärkideks on edendada kaitsealade planeerimist ja korraldust, aidata kaasa uute kaitsealade tekkele ning tõsta teadlikkust kaitsealadest. Organisatsioonil on ligi 400 liiget Euroopa erinevate kaitsealade ja...

Eestis on registreeritud 14 liiki nahkhiiri, kuid 2 neist on juhukülalised. Kõik Eesti nahkhiireliigid kuuluvad II kaitsekategooria nimistusse UNEP/EUROBATS on rahvusvaheline lepe Euroopa nahkhiirte populatsioonide kaitseks. Lepe sõlmiti 1995. aastal Bonni konventsiooni ehk looduslike loomapopulatsioonide rändeteede kaitse lepingu osana. Samal aastal moodustati ÜRO keskkonna ja teadusega seotud...

Piiritaja ja pääsukesed on meie suvede lahutamatu osa - nende kiire lend ja rõõmus kriiskamine annavad märku soojast ajast ning elurikkast keskkonnast. Käesoleval aastal on piiritaja ka aasta lind. Vabatahtliku seire eesmärgiks on koguda teavet piiritajate ja pääsukeste pesitsusaegse arvukuse kohta. Kuna need linnud elavad tihedalt koos inimestega – pesitsedes hoonetes, sildade all ja talude...

Metsade elurikkuse säilimine ehk võime toimida ja hüvesid pakkuda ka ootamatute muutuste kiuste eeldab ajaloolist järjepidevust ning ruumilise sidususe tagamist Eesti metsades elab ligikaudu 20 000 liiki taimi, loomi ja seeni [1] . Kõige rohkem on putukaid (hinnanguliselt ca 10 000), seeni on meil metsas 2000-2500 liiki ja ämblikulaadseid kuni 1000 liiki. Inimesele kõige nähtavamad metsaliigid on...

Puit on üks vanimaist materjalidest, mida inimesed kasutanud Muistsete eestlaste jaoks oli puit peamiseks materjaliks nii ehitamisel kui ka tarbeesemete valmistamisel. Eesti metsandusloo vanimad kirjalikud teated pärinevad Sõrve metsakorralduse kohta 1795. aastast, metsamajandus kui majandusharu tekkis aga 18. sajandi lõpul. Metsa majandamiseks loodi esimesed metskonnad Liivimaal 1827. aastal...

Mõõdukas raie suurendab lühiajaliselt avamaakoosluste liikide mitmekesisust Lageraie puhul võetakse maha suur osa puurindest ning tekib raiesmik. Raiesmik on ajutine elupaik, kus on hoopis teistsugused elutingimused (näiteks mikrokliima ja mulla niiskus- ning toiterežiim) kui metsas. Elutingimuste muutustega kaasneb ka elustiku muutus. Mõõdukas raie suurendab lühiajaliselt avamaakoosluste liikide...

Metsad katavad ligikaudu poole Eesti pindalast 2025. aasta statistilise metsainventeerimise (SMI) järgi on Eestis metsamaad 2 360 200 ha ehk 52,1% kogu Eesti territooriumist ehk metsad katavad ligikaudu poole Eesti pindalast. [1] Tutvu SMI tulemustega Keskkonnaportaalis . Metsaseaduse alusel loetakse metsamaaks maad, mis on metsamaa kõlvikuna kantud maakatastrisse või maatükke pindalaga vähemalt 0...

Metsaga on kaetud üle poole (52%) Eesti maismaast Eestis esinevad loometsad, nõmmemetsad, palumetsad, laanemetsad, salumetsad, soovikumetsad, rabastuvad metsad, samblasoometsad, rohusoometsad ja kõdusoometsad. Metsa näol on tegu ühe suurima Eesti rikkusega nii looduslikus kui ka majanduslikus mõttes. Suuremale osale Eestis elavatest ohustatud liikidest on koduks just vanad metsad. Eesti metsades...

Inimese heaoluks ei ole vaja ainult materiaalseid väärtusi, vaid ka tervist ning puhast ja meeldivat elukeskkonda Mets pakub inimestele mitmeid hüvesid, millest mõned (näiteks puidu hulk või korjatud seente, marjade ja ravimtaimede kogus) on kergesti mõõdetavad. Metsa väärtust puhkekohana on rahas aga raske mõõta . Inimese heaolu ei sõltu ainult materiaalsetest väärtustest, vaid ka tervisest ning...