Eesti on esitanud viis üldaruannet konventsiooni nõuete täitmise kohta Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni artikkel 26 sätestab liikmesriikidele kohustuse anda Konventsiooni sekretariaadile aru konventsiooniga püstitatud eesmärkide täitmisest, kirjeldada tehtut ja selle tulemuslikkust. Eesti on esitanud Konventsiooni sekretariaadile viis üldaruannet konventsiooni nõuete täitmise kohta...

Seire eesmärk on anda teavet keskkonnaseisundi muutuste kohta Eestis. Eluslooduse seire ülesanneteks on selgitada välja: liikide arvukuses ja levikus ning kooslustes toimuvad muutused; maakasutuse mõju elurikkusele (näiteks põllumajanduse intensiivistumise mõju putukatele või lindudele). Liikide ja elupaikade seire ülesandeks on koguda teavet Eesti liikide, nende populatsioonide ja koosluste kohta...

Riikliku keskkonnaseire raames kogutavad andmed on usaldusväärsed ja kvaliteetsed Eestis on kasutusel kolmetasandiline keskkonnaseire: riiklik, kohaliku omavalitsuse tasandil toimuv ning vabatahtlik seire. Keskkonnaseire läbiviimist reguleerib keskkonnaseireseadus . Riiklik keskkonnaseire jaguneb 12 allprogrammiks, mis annavad tervikliku ülevaate Eesti keskkonnaseisundist ning annavad sisendi...

Looduskaitselised indikaatorid näitavad, kui edukad on olnud looduse kaitsmiseks ette võetud tegevused ning kui heas/halvas seisus on loodus. Nii nagu kraadiklaas näitab meile, kas meil on palavik või püsib temperatuur normi piires, näitab keskkonnaindikaator millises seisundis on meie kooslused, liigid ja keskkond laiemalt. Looduskaitsealased indikaatorid näitavad aga, kui edukad on olnud looduse...

Eesti põlevkivimaardla peal asub 17 Natura 2000 loodusala, 6 linnuala ja suur osa veest sõltuvaid elupaigatüüpe 1996. aastal leiti ühes Austraalia uuringus, et allmaakaevandus avaldab mõju veele ja sealsele elurikkusele [1]. See mõju on väiksema ulatusega kui pealtmaakaevandamisel ning selle põhjustatud muutused avalduvad pikema aja jooksul ja on kontsentreeritud rohkem kaevanduse maapealsete...

Kuivenduse mõjuala võib olla turbakaevandamise alast 20–150% suurem Enne 1950. aastaid kaevandati Eestis turvast käsitsi rabade servadest ja tänapäeval tuntud laialdast kuivendamist ei tehtud – just seetõttu taastusid need alad kiiresti ja mõju elurikkusele oli väike. Alates 1950. aastatest on seoses freestehnoloogia kasutuselevõtuga rajatatud suurepinnalisi turbavälju, mille tagajärjel on nendel...

Eestis on mitmeid edukalt korrastatud endiseid karjääre Karjääride rekultiveerimine on kaevandamisjärgse maa taastamine metsamaaks, kultuurheinamaaks või põllumaaks, samuti uue maa- või maastikutüübi (veekogu, pargi, puhkeala vmt) loomine [1] . Maailmas alustati kaevandusmaastike rekultiveerimise ehk korrastamisega juba 18. sajandil Saksamaal [2] , hoogustus see aga pärast Teist maailmasõda, kui...

Põlevkivi ehk kukersiit on Eesti tähtsaim maavara, mis on olnud 1924. aastast peamine elektrienergia, aga ka keskkonnaprobleemide allikas Põlevkivitööstus on ligi sajandi kestel oluliselt mõjutanud Ida-Virumaa sotsiaal-majanduslikku ja looduskeskkonna seisundit [1] . Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise ning põlevkivienergeetikaga kaasnevate tegevuste tõttu on Ida-Virumaal muutunud maastikud...

Eestil on kohustus korrastada perioodil 2014–2020 vähemalt 2000 ha ulatuses jääksoid Jääksood on endised turbakaevandamisalad ja põllumajanduslikul otstarbel kasutatud sooalad, kus majandustegevus on lõppenud [1] . Jääksoid saab liigitada nende tekkeviisi ja iseloomulike omaduste järgi [2] , millest üks levinum jaotus on turbakihi paksuse (0,5 m ja >0,5 m ) ja põhjavee sügavuse järgi [3]...