Kultuuripärand võib olla samal ajal ka kaitstav loodusobjekt Looduskaitse keskendub lisaks traditsioonilisele liigikaitsele ka elupaikade terviklikkuse säilitamisele ja inimeste loodusteadlikkuse edendamisele. Looduskaitse eesmärk on looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamine. Looduskaitse õiguslikuks aluseks on looduskaitseseadus . Muinsuskaitse peamiseks eesmärgiks on kultuuripärandi...

Rahvapärimuses säilisid mälestused vanadest hiiekohtadest ja -puudest 20. sajandi alguseni Rahvausund on inimrühmade kogemuslikud uskumused, mille jaoks ei ole eraldi institutsiooni loodud. Eesti ala hõimude muinasusundi kohta saab teha oletusi arheoloogiliste leidude, keeleajaloo ja üksikute kirjalike allikate põhjal. Tõenäoliselt oli see sarnane teiste loodusrahvaste usundiga, kus kesksel kohal...

Hoiualade puhul kaitse-eeskirja ei kinnitata ning neid ei jaotata ka eri rangusega vöönditeks Hoiuala on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Hoiuala moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks. Hoiualal on keelatud...

Kaitsealad võivad jaguneda kehtivate tegevuspiirangute alusel kolme tüüpi vööndiks: loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Kaitsealad jagunevad rahvusparkideks, looduskaitsealadeks ja maastikukaitsealadeks...

Ökoloogiline kooslus on komplekt suhteliselt sarnaseid liike sarnastes ökoloogilistes tingimustes Erinevatele ökoloogilistele tingimustele vastab erinev komplekt sobilikke liike. Koosluste suurem mitmekesisus tähendab seda, et maastikus on koos suurem hulk liike.

Eestis leidub hinnanguliselt enam kui 40 000 liiki Looduse süstemaatika aluseks on eeldus, et elusolendid moodustavad üksteisest suuremal või vähemal määral erinevaid üksusi – taksoneid. Keskne takson ehk süstemaatika põhiüksus on liik. Liik on kogum üksteisele teatud viisil sarnaseid organisme. Liigid on võimelised omavahel järglasi andma, kuid ei suuda üldjuhul järglasi anda teise liiki...

Eesti on asukoha tõttu väga paljude liikide levila piiril, mistõttu on meil liike võrreldes põhja-, lääne- ja idapoolsete aladega rohkem Eestis on teada eElurikkuse andmetel enam kui 30 000 liiki, hinnanguliselt aga rohkem kui 40 000 liiki. Nende kohta käiv pidevalt kaasajastatav teave on koondatud ühtsesse andmebaasi PlutoF (veebiväljundiks on portaal eElurikkus), mille järgi on seisuga 22.02...

Eesti viienda piirkondliku ohustatuse hindamise käigus (2017–2019) hinnati üle 13 500 liigi Punane nimestik on andmebaas, mis koondab hinnanguid liikide ohustatuse ja väljasuremise riski kohta. Punane nimestik (varem ka nimetusega punane raamat) aitab teadlastel ja looduskaitsjatel paremini planeerida liigikaitselisi tegevusi ning hinnata nende tulemuslikkust. Ohustatuse hindamine on elurikkuse...

Eesti kaitsealused liigid jaotatakse nende ohustatuse ja kaitse ranguse järgi 3 kategooriasse Eestis arvatakse esinevat ligi 40 000 elustikuliiki. Seni on neist leitud natuke üle 30 000 ehk alla 75%. Ülejäänud ligi 10 000 liiki ehk üle 25% elustikust on meil seni avastamata, ehkki teadusele on nad enamjaolt tuntud. 8600-l liigil ehk umbes viiendikul Eesti elustikust on hinnatud ka ohustatuse astet...