Eesti põllumajandussektori kasvuhoonegaaside (KHG) heitkogus arvestab loomakasvatuse, maaharimise (põllumajandus: peamiselt lämmastik- ja orgaaniliste väetiste kasutus, turvasmuldadel olevate põllumaade harimisest ja taimejäänustest), maaharimise (LULUCF: seotud mulla süsinikusisalduste muutusega) ja põllumajandussektoris kasutatavate kütuste heiteid.  Kasvuhoonegaaside heitkoguseid esitatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina (CO₂-ekv).

Esitatud vaade põhineb Eesti poliitikakujundamisele suunatud heitkoguste jaotusel ning erineb rahvusvahelise kasvuhoonegaaside aruandluse struktuurist.

Transpordisektori kasvuhoonegaaside (KHG) heide hõlmab kõiki riigisiseseid transpordiliike: riigisisene lennundus, maanteetransport, raudteetransport, riigisisene laevandus, mobiilsed külmutus- ja kliimaseadmed (F-gaasid), muu transport. Mõõdik ei hõlma elektriautode energia tarbimist, mis arvestatakse elektritootmise kategoorias. Kasvuhoonegaaside heitkoguseid esitatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina (CO₂-ekv).

Esitatud vaade põhineb Eesti poliitikakujundamisele suunatud heitkoguste jaotusel ning erineb rahvusvahelise kasvuhoonegaaside aruandluse struktuurist.

LULUCF ehk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris hinnatakse aasta jooksul toimunud süsinikuvaru muutust elus biomassis, surnud orgaanilises aines, muldades ja puittoodetes: süsinikuvaru suurenemine näitab CO₂ sidumist, samas kui varu vähenemine teisendatakse CO₂ heiteks. Lisaks hinnatakse aiandusturba kasutamisest tulenevat CO₂ heidet, CH₄ ja N₂O heitkoguseid turvasmuldade kuivendamisest ja põlengutest ning N₂O heidet lämmastiku mineraliseerumisest ja leostumisest.  Kasvuhoonegaaside heitkoguseid esitatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina (CO₂-ekv).

Esitatud vaade põhineb Eesti poliitikakujundamisele suunatud heitkoguste jaotusel ning erineb rahvusvahelise kasvuhoonegaaside aruandluse struktuurist.

Jäätmesektori kasvuhoonegaaside (KHG) heide tekib peamiselt jäätmete ladestamisest, ilma energia taaskasutuseta põletamisest ja lahtisest põletamisest ning kompostimisest.  Kasvuhoonegaaside heitkoguseid esitatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina (CO₂-ekv).

Esitatud vaade põhineb Eesti poliitikakujundamisele suunatud heitkoguste jaotusel ning erineb rahvusvahelise kasvuhoonegaaside aruandluse struktuurist.

Tööstussektori kasvuhoonegaaside (KHG) heitkogus arvestab eraldi põlevkivitööstuse (põlevkiviõli tootmine) ja töötleva tööstuse heiteid.  Kasvuhoonegaaside heitkoguseid esitatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina (CO₂-ekv).

Esitatud vaade põhineb Eesti poliitikakujundamisele suunatud heitkoguste jaotusel ning erineb rahvusvahelise kasvuhoonegaaside aruandluse struktuurist.

Puhas energia – varustuskindel, konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik energiasüsteem, esikohal energiatõhusus, peamiselt taastuvenergiaallikatel ja energiasalvestusel põhinev, kindel ja taskukohane, integreeritud ja digiteeritud energiaturg. Energiamajanduse Arengukavas (ENMAK) käsitletakse puhta energia allikana muuhulgas heit- ja keskkonnasoojust, vähese heitega tehnoloogiaid nagu nt tuumajaam.

Energiamärgis on dokument, mis näitab, kui palju tarbitakse hoones energiat nii sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks kui ka olme- ja elektriseadmete kasutamiseks. Ühtlasi aitab märgis teha teadliku valiku säästlikuma kodu kasuks, sest mida kõrgem on hoone energiatõhususe klass, seda väiksemad on elektri- ja soojusenergia arved. 
Graafikul on esitatud välja antud energiamärgiste jaotus hoonete ehitusaasta järgi. Tulbal kursorit hoides kuvatakse vähemalt C-energiatõhususklassiga (A+B+C) hoonete osakaal. 

Turustatud taimekaitsevahendite (TKV) preparaadi kogus haritava maa kohta näitab, kui suur on kalendriaasta jooksul turustatud TKV-des sisalduvate toimeainete kogus samal aastal kasutuses olnud haritava maa hektari kohta (kg/ha). Näitaja kajastab TKV turule jõudmise intensiivsust, mitte nende tegelikku kasutusmahtu põllumajanduses.