Võrtsjärve elustik on üsna liigirikas - siit on leitud 35 liiki kalu Võrtsjärv on suuruselt Eesti teine järv. Selle pindala on u 270 km 2, pikkus u 35 km ja laius põhjaosas 15 km, keskmine sügavus 2,8 m ja suurim sügavus 6,0 m. Võrtsjärve valgala hõlmab 3366 km 2 [1]. Võrtsjärv on läbivoolujärv, mille vesi vahetub umbes ühe aasta jooksul. Järve suubub mitukümmend suuremat või väiksemat sissevoolu...

Võõrliike leidub inimtekkelistes elupaikades suuremal määral kui looduslikes elupaikades Inimtekkelistes elupaikades leidub väga erinevaid liike alates jäätmaade ja prahipaikade esimestest asukatest, kellest suurt osa peetakse umbrohtudeks (nt võilill, teeleht), kuni parkidesse ja arboreetumitesse istutatud eksootiliste taimedeni. Inimtekkelisi maismaaelupaiku võib suures plaanis jaotada kaheks...

Pärandniidud on tekkinud loodussõbraliku majandamise tagajärjel Rannaniit on mere rannal suuremal või vähemal määral soolase merevee mõju all olev niit. Rannaniidud asuvad laugetel kamardunud rannikualadel. Kuna seal on ajalooliselt loomi karjatatud, nimetatakse neid seetõttu ka rannakarjamaadeks või rannarohumaadeks. Rannaniidud paiknevad peamiselt Lääne-Eestis ja saartel. Lamminiit on jõgede ja...

Eesti riiklikes õppekavades on aastast 2002 sees läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ 1913. aastal loodud Saaremaa Loodussõprade Seltsi asutaja Saaremaa koolide inspektor Aristokli Hrebtov koostas koolidele üksikasjaliku ringkirja „Loodusetööde alalhoidmiseks“, milles kutsus hoidma loodusmälestisi sõnumiga „Armastagem ning kaitskem loodust!“. Pisut varem tegi sama Carl Robert Jakobson...

Piirangud võivad küll tunduda arusaamatutena ja tekitada mõnikord tuska, kuid need aitavad kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ja tõusule ning kokkuvõttes ümbritseva elukeskkonna paranemisele Piirangute loetelu on pikk. Väga üldiselt saab need jagada: piirangud liikumisele kaitsealadel ja kaitsealuste liikide püsielupaikades; piirangud kalapüügil, mille sisuks võivad olla reeglid...

Looduses olevate tähistatud radade eesmärgiks on tutvustada loodusväärtusi nii kaitsealadel kui väljaspool kaitsealasid Sõnade „matkarada“ ja „loodusrada“ tähenduse, erinevuste ja sarnasuste kohta selgitus puudub. Ju pole selleks siis vajadust olnud. Eesti Matkaliidu „Matkaseletussõnastik“ kirjutab, et matkarada on „looduses märgistatud või kaardile kantud ja täiendava informatsiooniga varustatud...

Õues aja veetmine, puude otsa ronimine, kividega mängimine, putukate vaatlemine - kõik see paneb last märkama tema ümber olevat loodust VAHETU LINNUVAATLUS. Vahel lubavad mõned julgemad linnuliigid ennast vaadelda väga lähedalt. Autor: Igor Nael Looduse tundmaõppimine algab ümbritseva märkamisest ja teadvustamisest. Seetõttu pole kunagi keegi ei liiga noor ega liiga vana, et avastada enda jaoks...

Looduses liikudes arvesta alati, et oled kellegi kodus Paljude lemmikharrastuseks on looduses matkamine ja uute paikade avastamine. Hoia meeles, et loodus on meie kõigi ühine vara ning seda tuleb hoida ka matkates – nii saavad looduse ilu nautida ka järeltulevad põlved. Looduses liikudes arvesta alati, et oled kellegi kodus: ei maksa asjatult lärmi teha, ka koer tuleb metsloomade heaolule mõeldes...