Roheüritused on vähese või puuduva keskkonnamõjuga üritused. Nende raames vähendatakse ürituse tarbeks kuluvaid loodusressursse nagu vesi, toit, energia ja jäätmed [1] . Rohelise mõtteviisi kaasamine ürituste korraldamisse sai alguse 1992. aasta Rio de Janeiro konverentsil, kui täheldati, et ka üritustel on negatiivsed mõjud. See koos Agenda 21 dokumendiga lõi aluse uuenduslikele ideedele ürituste...

Hange on kauba või teenuse ost lepingu alusel Keskkonnahoidlik riigihange (ehk KHRH, aga ka roheline -, keskkonnasõbralik -, jätkusuutlik hange; inglise keeles green public procurement ehk GPP) tähendab minimaalse keskkonnamõjuga toodete või teenuste hankimist. Keskkonnahoidlike hangete põhieesmärk on vähendada toodetest ja teenustest põhjustatud keskkonnamõju, mis tuleneb nii tootmisest...

Eestis korraldavad looduskaitset mitmed Kliimaministeeriumi haldusala asutused. Kliimaministeeriumi eest vedada on keskkonna- ja looduskaitse korraldamine, maa ja ruumiandmekogudega seotud ülesannete täitmine, loodusvarade kasutamise, kaitse, taastootmise ja arvestamise korraldamine, kiirguskaitse tagamine, kliimamuutuse vähendamisega seotud ülesannete täitmine, keskkonnajärelevalve, ilmavaatluste...

Rubriigis rohelised algatused vaatame lähemalt, kuidas saab üks organisatsioon või ettevõte või tegelikult ka iga inimene vähendada oma tegevuse negatiivseid keskkonnamõjusid ning seeläbi panustada keskkonnaseisundi paranemisse ja kaitsta elurikkust. Rohelised hanked on nii avaliku kui ka erasektori võimas haldustööriist keskkonnasõbralikuma tarbimise suunas. Roheliste hangete abil antakse...

Eestis oli 2024. aasta 31. detsembri seisuga kokku 4506 kaitstavat loodusobjekti. See on 51 objekti võrra rohkem kui aasta varem. Edaspidi on sulgudes toodud objektide arvu erinevus võrreldes 2023. aastaga. Täpsem jagunemine tüüpide kaupa on järgmine: looduskaitsealasid 242 (muutust ei toimunud ↔); maastikukaitsealasid 150 (muutust ei toimunud ↔); rahvusparke 6 (muutust ei toimunud ↔); vana ehk...

Metsad katavad ligikaudu poole Eesti pindalast 2024. aasta statistilise metsainventeerimise (SMI) järgi on Eestis metsamaad 2 350 597 ha ehk 51,8% kogu Eesti territooriumist ehk metsad katavad ligikaudu poole Eesti pindalast. [1] Tutvu SMI tulemustega: SMI Tableau vaade Metsaseaduse alusel loetakse metsamaaks maad, mis on metsamaa kõlvikuna kantud maakatastrisse või maatükke pindalaga vähemalt 0,1...

Mõõdukas raie suurendab lühiajaliselt avamaakoosluste liikide mitmekesisust Lageraie puhul võetakse maha suur osa puurindest ning tekib raiesmik. Raiesmik on ajutine elupaik, kus on hoopis teistsugused elutingimused (näiteks mikrokliima ja mulla niiskus- ning toiterežiim) kui metsas. Elutingimuste muutustega kaasneb ka elustiku muutus. Mõõdukas raie suurendab lühiajaliselt avamaakoosluste liikide...