Turvast kaevandatakse praegu Eestis ligikaudu 184 ruutkilomeetril Eesti turbaalade pindala on Euroopas kolmandal kohal pärast Soomet ja Rootsit. Eestis on ligi 22% riigist kaetud turbaaladega ning enamikul nendest aladest on turbakihtide paksus suurem kui 30 cm. Maapõueseaduses jaotatakse maavarad (ka turvas) kasutamisvõimalikkuse alusel aktiivseks ja passiivseks varuks. Turbavaru on passiivne...

Artiklid Eesti on kümne tuhande soo maa (Eesti Loodus 8/2016, lk 44-49) Et jääksood looduses meid meenutama ei jääks (Eesti Loodus 8/2016, lk 22-27) Kui palju on Eestis soid (Eesti Loodus 1/2006) Kes kaovad Eesti soodest? (Bioneer.ee, 28.04.2017) Tiny Country Cuts Carbon Emissions by Planting Bogs (National Geographic 8/2017) Looduskaitsjad remondivad rikutud soid (Põhjarannik, 26.01.2017)...

Keskkonnaportaal - metsanduse valdkond Metsaregister - metsaressursi arvestuse riiklik register Kliimaministeerium - metsandus Metsanduse arengukava 2021-2030 Keskkonnaamet - metsanduse valdkond Riigimetsa Majandamise Keskus SA Keskkonnainvesteeringute Keskus - metsanduslikud infomaterjalid Eesti Erametsaliit - kasulik infomaterjal Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Eesti Maaülikooli Metsanduse ja...

Pärandkoosluste säilitamine on meie looduskaitse üks olulisemaid vastutusvaldkondi Kuna pärandniidud on tekkinud inimese kaasabil, on neil ka suur kultuurilooline ning esteetiline väärtus. Kui inimene neid kooslusi enam ei hoolda, kasvavad nad kinni. Niitudel võtavad võimust kadakad, pilliroog, puud või võsa ning kogu suur elurikkus kaob. Alates 2001. aastast on riik toetanud erinevate...

Suur osa Eesti punasesse nimestikku kuuluvatest liikidest on seotud poollooduslike kooslustega Pärandniidud on erakordselt suure liigilise mitmekesisusega. Nad on oluliseks kasvupaigaks ligi 700 taimeliigile. Laelatu puisniidult on leitud 1 m 2 peal kasvamas 76 taimeliiki [1] – see on liigirikkuselt üks esimesi taimekooslusi kogu maailmas. Ka kuivadel ja õhukese mullakihiga loopealsetel esineb...

Artiklid Eesti puisniit on maailma taimerikkamaid paiku (Novaator.err.ee, 20.03.2012) Kärevere elurikkad lamminiidud (Eesti Loodus 8/2013, lk 53-55) Kas Struuga pärandmaastikku saab veel päästa? (Eesti Loodus 9/2007) Kiiret taastamist vajab 6000 ha Eesti loopealseid (Eesti Loodus 9/2011) Pärandkooslused: kas pärandame nad tulevikule? (Eesti Loodus 7/2004) Niidutüübid Alvarid Alvarid Lamminiidud...

Pärandkoosluste kadumise peapõhjus oli käsitsitöö hülgamine ja intensiivne põllumajandus Pärandniite ehk poollooduslike kooslusi nimetatakse ka pärandkooslusteks. Mõlemad nimetused viitavad tihedale seosele inimesega ja sellele, et me oleme need kooslused saanud pärandusena oma esivanematelt. Poollooduslikud kooslused on tekkinud inimese kaasabil, pikaajalise ja püsiva loodussõbraliku majandamise...

Artiklid Eesti pinnaveekogude tulevik (Eesti Loodus 10/2007) Harju lavamaa tundlikud karstialad (Eesti Loodus 5/2008) Kui looklevad on Eesti jõed? (Eesti Loodus 6-7/2012) Kuidas elab Saadjärv (Eesti Loodus 7/2008) Kurtna järvestik – loodusväärtus inimmõju kütkeis (Eesti Loodus 4/2013, lk 22-27) Meie rannajärved, kiiresti muutuv loodusrikkus (Eesti Loodus 11/2012) Nähtamatu mitmekesisus...

Läänemere noore geoloogilise vanuse tõttu ei ole siin jõudnud tekkida endeemseid loomaliike. Läänemeres segunevad tüüpilised magevee- ja merekeskkonna tingimused, seega leidub siin nii merelise kui ka mageveelise päritoluga organisme. Nende iseäralike tingimuste tõttu on liikide arv Läänemeres väiksem kui tüüpilise soolsusega meres. Paljud siinsed liigid elavad pideva soolsusest ja temperatuurist...

Tänaste mageveevormide ränne Eesti vetesse algas ligikaudu 2500 aastat tagasi Läänemeri on geoloogilises mõttes väga noor veekogu. Läänemere teke on seotud jääaja lõpus aset leidnud kliima soojenemisega, mille tõttu siinset ala katnud ulatuslik jääkilp kiiresti sulas. Läänemeri sündis mandrijää sulaveest. Algul vabanes taanduvate jääliustike serva ees ala, kuhu kogunes sulavesi ja hakkasid tekkima...