Metsaseire tulemuste ülevaade
Metsaseire eesmärk on hinnata puude tervislikku seisundit ning jälgida keskkonnamõjude ja ohutegurite mõju Eesti metsadele.
Metsaseire eesmärk on hinnata puude tervislikku seisundit ning jälgida keskkonnamõjude ja ohutegurite mõju Eesti metsadele.
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt osales 16.–17. märtsil Brüsselis Euroopa Liidu energeetikanõukogu ja keskkonnanõukogu istungitel. Kahe päeva keskseteks teemadeks olid energiajulgeolek Lähis-Ida pingete taustal, kriitilise taristu kaitse, Ukraina toetamine, ja 2030. aasta järgne kliimapoliitika, sh heitkogustega kauplemise süsteemi oodatav ülevaatus.
Kliimaministeerium kinnitas määruse muudatuse, mille järgi võetakse kaitse alla neli uut metsise püsielupaika ning tõhustatakse kaitset viies olemasolevas püsielupaigas. Muudatused puudutavad kokku ca 8200 hektarit, millest 6400 hektarit on uus kaitstav ala riigimaal.
Kliimaministeerium on avanud kandidaatide esitamise 2026. aasta looduskaitsemärkidele. Tunnustusi jagatakse kolmes kategoorias: Eerik Kumari nimeline looduskaitsepreemia, Eesti looduskaitsemärk ning Noore looduskaitsja märk.
Kutsume majutusettevõtete juhte ja kestlikkuse eest vastutavaid spetsialiste seminarile, mis annab tervikliku ja praktilise ülevaate ees ootavatest muudatustest ning konkreetsetest tööriistadest nende rakendamiseks.
Valminud on riikliku keskkonnaseire programmi alamprogrammi metsaseire 2025. aasta aruanne, kus on välja toodud olulisemad tulemused ja muutused metsaseire aladel. Metsaseire eesmärk on metsade ja metsamuldade seisundi ning aineringe jälgimine.
Täna tähistame rahvusvahelist metsapäeva! Et päev saaks väärikalt ära märgitud, avaldame värske kokkuvõtte 2025. aasta metsaseire tulemustest.
Kliimaministeerium tähistab rahvusvahelist veepäeva ja veenädalat, et juhtida tähelepanu vee kestlikule kasutamisele ning veeteenuse tulevikuväljakutsetele Eestis.
Valminud on hüdroloogiline aastaraamat, mis võtab kokku 2025. aastal Eesti vesikonnas toimunud hüdroloogilise seire tulemused.
Üleujutus Surjus, jääummistus Emajõel, uppuvad maasika- ja kartulipõllud, erakordselt vihmane suvi, taas üleujutus Surjus, tavaline sügis ning kevadiselt soe detsember. Kas need on ilmavembud või kanda kinnitava kliimamuutuse ilmingud?