Ringleva materjali määr näitab ringselt kasutatud materjali osatähtsust kogu materjalikasutuses (uue toormaterjali kasutusest).

Jäätmesektori kasvuhoonegaaside (KHG) heide tekib peamiselt jäätmete ladestamisest, ilma energia taaskasutuseta põletamisest ja lahtisest põletamisest ning kompostimisest. Kasvuhoonegaaside heitkoguseid väljendatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina ( CO₂-ekv). Siin on visualiseeritud Eesti poliitikakujundamise heitkoguste vaade, mis lepiti kokku Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu arutelude käigus ning erineb rahvusvahelisest KHG aruandluse jaotusest. 

Materjali jalajälg näitab ressursi koguhulka, mida on vaja elanike tarbitavate kaupade tootmiseks ja teenuste pakkumiseks. See väljendab tarbimise globaalset mõju, hõlmates lisaks siseriiklikult kasutatud ressurssidele ka imporditud kaupade tootmiseks mujal maailmas kasutatud ressursse. 

Ühissõidukiga, jalgrattaga ja jalgsi töölkäijate osatähtsus näitab inimeste osatähtsust tööga hõivatute seas, kes iga päev kasutavad tööl käimiseks ühistransporti, jalgratast või liiguvad jalgsi.

Ühistranspordi kättesaadavus väljendab elanike osatähtsust erineva teenustaseme piirkondades. Teenustaseme määramisel arvestatakse, kas tegemist on linna-, väikelinna- või maapiirkonnaga ning kui sageli ühistransport teenindab vastavat asustuspiirkonda. Seetõttu näiteks „hea“ teenustase tähendab linnalistes ja maalistes piirkondades erinevat teenuse taset.

Transpordisektori kasvuhoonegaaside (KHG) heide hõlmab kõiki riigisiseseid transpordiliike: riigisisene lennundus, maanteetransport, raudteetransport, riigisisene laevandus, mobiilsed külmutus- ja kliimaseadmed (F-gaasid), muu transport. Mõõdik ei hõlma elektriautode energia tarbimist, mis arvestatakse elektritootmise kategoorias. Kasvuhoonegaaside heitkoguseid väljendatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina (CO₂-ekv). Siin on visualiseeritud Eesti poliitikakujundamise heitkoguste vaade, mis lepiti kokku Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu arutelude käigus ning erineb rahvusvahelisest KHG aruandluse jaotusest. 

Nullheitega sõiduautode osakaal näitab, kui suur osa uutest registreeritud sõiduautodest on sellised, mis sõidu ajal ei tekita heitmeid. Mõõdik kirjeldab elektri-, pistikhübriid-  ja vesiniksõidukite levikut ning annab ülevaate transpordi liikumisest puhtamate lahenduste suunas.

Eestis registreeritud sõiduautode keskmine süsihappegaasi heide näitab, kui palju CO₂-heidet tekitab üks keskmine Eestis arvel olev sõiduauto ühe kilomeetri läbimisel. Mõõdik kirjeldab sõiduautode tehnoloogilist heidet ning selle väärtus võib langeda ka siis, kui autode arv kasvab ja/või läbitud kilomeetrid suurenevad.

Aegrealt on välja jäetud 2013–2016. aasta andmed, kuna need põhinevad NEDC mõõtmismetoodikal ega ole otseselt võrreldavad alates 2017. aastast kasutusele võetud WLTP metoodikaga. Suuna ja trendi hinnang põhineb metoodiliselt võrreldavatel andmetel.

Mõõdik kirjeldab Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ) määratletud üleeuroopaliselt ohustatud ja haruldaste elupaigatüübid, mille säilimise ja soodsa seisundi peavad liikmesriigid tagama (Natura 2000 alad). Natura 2000 on maailma suurim kaitsealade koordineeritud võrgustik. Liikmesriigid esitavad aruande liikide ja elupaikade seisundi kohta iga kuue aasta järel. Eesti on esitanud neli aruannet; viimane hõlmas perioodi 2019–2024 ning käsitles 60 elupaigatüübi seisundit.

*Antud mõõdikule ei kohaldu suuna hindamise metoodika. "Vale suund" määrati viimase hindamisperioodi suuna alusel.

*Viimase hindamisperioodi Euroopa Liidu andmed ei ole veel avaldatud.

Temperatuurimuutus on arvutatud viimase ja esimese normperioodi vahena (6,4 °C−4,9 °C). Temperatuurinormiks loetakse 30 aasta pikkuse normperioodi keskmist temperatuuri. Eestis on kasutusel neli temperatuuri normperioodi: 1901-1930, 1931-1960, 1961-1990, 1991-2020.