Eestis korraldavad looduskaitset mitmed Kliimaministeeriumi haldusala asutused. Kliimaministeeriumi eest vedada on keskkonna- ja looduskaitse korraldamine, maa ja ruumiandmekogudega seotud ülesannete täitmine, loodusvarade kasutamise, kaitse, taastootmise ja arvestamise korraldamine, kiirguskaitse tagamine, kliimamuutuse vähendamisega seotud ülesannete täitmine, keskkonnajärelevalve, ilmavaatluste...

Rubriigis rohelised algatused vaatame lähemalt, kuidas saab üks organisatsioon või ettevõte või tegelikult ka iga inimene vähendada oma tegevuse negatiivseid keskkonnamõjusid ning seeläbi panustada keskkonnaseisundi paranemisse ja kaitsta elurikkust. Rohelised hanked on nii avaliku kui ka erasektori võimas haldustööriist keskkonnasõbralikuma tarbimise suunas. Roheliste hangete abil antakse...

Eestis oli 2024. aasta 31. detsembri seisuga kokku 4506 kaitstavat loodusobjekti. See on 51 objekti võrra rohkem kui aasta varem. Edaspidi on sulgudes toodud objektide arvu erinevus võrreldes 2023. aastaga. Täpsem jagunemine tüüpide kaupa on järgmine: looduskaitsealasid 242 (muutust ei toimunud ↔); maastikukaitsealasid 150 (muutust ei toimunud ↔); rahvusparke 6 (muutust ei toimunud ↔); vana ehk...

Metsad katavad ligikaudu poole Eesti pindalast 2024. aasta statistilise metsainventeerimise (SMI) järgi on Eestis metsamaad 2 350 597 ha ehk 51,8% kogu Eesti territooriumist ehk metsad katavad ligikaudu poole Eesti pindalast. [1] Tutvu SMI tulemustega: SMI Tableau vaade Metsaseaduse alusel loetakse metsamaaks maad, mis on metsamaa kõlvikuna kantud maakatastrisse või maatükke pindalaga vähemalt 0,1...

Mõõdukas raie suurendab lühiajaliselt avamaakoosluste liikide mitmekesisust Lageraie puhul võetakse maha suur osa puurindest ning tekib raiesmik. Raiesmik on ajutine elupaik, kus on hoopis teistsugused elutingimused (näiteks mikrokliima ja mulla niiskus- ning toiterežiim) kui metsas. Elutingimuste muutustega kaasneb ka elustiku muutus. Mõõdukas raie suurendab lühiajaliselt avamaakoosluste liikide...

Puit on üks vanimaist materjalidest, mida inimesed kasutanud Muistsete eestlaste jaoks oli puit peamiseks materjaliks nii ehitamisel kui ka tarbeesemete valmistamisel. Eesti metsandusloo vanimad kirjalikud teated pärinevad Sõrve metsakorralduse kohta 1795. aastast, metsamajandus kui majandusharu tekkis aga 18. sajandi lõpul. Metsa majandamiseks loodi esimesed metskonnad Liivimaal 1827. aastal...

Inimese heaoluks ei ole vaja ainult materiaalseid väärtusi, vaid ka tervist ning puhast ja meeldivat elukeskkonda Mets pakub inimestele mitmeid hüvesid, millest mõned (näiteks puidu hulk või korjatud seente, marjade ja ravimtaimede kogus) on kergesti mõõdetavad. Metsa väärtust puhkekohana on rahas aga raske mõõta . Inimese heaolu ei sõltu ainult materiaalsetest väärtustest, vaid ka tervisest ning...