Maismaaökosüsteemide ulatuse, seisundi ja hüvede kaarte rakendavad oma töö hõlbustamiseks ja täiustamiseks erinevad riigiasutused, kohalikud omavalitsused ning eksperdid, kuid ka tavainimesed leiavad neist teavet leidmaks näiteks parimaid marjade ja seente korjepaiku. Järgnevalt on loetletud valdkondade kaupa konkreetsed ja juba kasutusel olevad kaartide rakendused. Keskkonnamõju hindamine...

Kaitsealuste liikide loodusvaatluste jõudmine Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) on oluline osa Eesti looduskaitse ja seire süsteemist. Kaitsealuste liikide leiukohtadest teatamine aitab teadlastel ja looduskaitsjatel kaardistada liikide levikut ja seisundit, kaitsta elupaiku, planeerida kaitsemeetmeid ning mõista loodushoiuvajadust. Õigeaegne teavitamine võimaldab tõhusamalt planeerida kaitse- ja...

Harrastusteadus on vabatahtlike kodanike panus teadusesse vaatluste tegemise, andmebaasistamise või muu abistava tegevusega. Kuigi lõviosa harrastusteadusest toimub tänapäeval loodusteaduste valdkonnas, kasutatakse harrastusteadlaste abi ühel või teisel moel ka meditsiiniuuringutes, keeleteaduses, antropoloogias jm. Eestis tegutseb Loodusuurijate Seltsi juures Eesti Harrastusteaduse Ühing, mis...

Juba neljandat aastat ootab Keskkonnaagentuur koostöös Eesti Terioloogia Seltsiga (ETS) huvilisi osalema vabatahtlikus seires ning edastama infot talvituvate nahkhiirte kohta. Miks osaleda? Vabatahtlikus seires osalemine aitab õppida tundma liike ning annab võimaluse igaühel panustada oma kodupiirkonna looduse uurimisse ja selle hea käekäigu tagamisse. Nahkhiirte vabatahtliku seire eesmärkideks on...

Koostamisel on uus Eesti imetajate levikuatlas, mille eesmärgiks on anda aktuaalne ülevaade kõikide looduses vabalt esinevate imetajaliikide leviku kohta Eestis. Seni kogutud andmeid on kasutatud ka uue Euroopa imetajate atlase koostamisel, mis peaks ilmuma aastal 2025 (esimene Euroopa imetajate levikuatlas ilmus aastal 1999). Kaardilukku kogutakse Eesti imetajaliikide leviku andmed alates 2000...

Livingstone´i või Darwini jälgedesse saab astuda ka lähimas metsatukas, kraavikaldal, teepervel või heal juhul koguni koduhoovis Loodusteaduslikuks ekspeditsiooniks ei pea tingimata ostma purjekat ega korraldama kuudepikkust rännakut läbi džungli. Livingstone´i või Darwini jälgedesse saab astuda ka lähimas metsatukas, kraavikaldal, teepervel või koguni koduhoovis. Hoia ainult silmad lahti, tunne...

Aasta liik pälvib aasta jooksul suuremat tähelepanu Loodusteadlased ja keskkonnahuvilised valivad igal aastal välja uued liigid, keda aasta jooksul tutvustatakse. Välja valitakse aasta loom (senimaani on valitud imetajaid), lind, puu, kala, liblikas, orhidee, sammal ja seen, aga ka muld. Aasta liigi nimetuse saamisega kaasneb liigile aasta jooksul suurem tähelepanu – liigi meedias ja...