Lepingute eesmärk on reguleerida riikide koostööd merel, peamise rõhuga merereostuse vastu võitlemisele Maailmas on palju merede kaitse kokkuleppeid. Eesti on neist mitmetega liitunud [1]. Lepingute eesmärk on reguleerida riikide koostööd merel, peamise rõhuga merereostuse vastu võitlemisele. Rahvusvahelistest konventsioonidest on olulisemad ÜRO ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) omad...

Eesti–Vene piiriveekogud nõuavad tihedat ja asjalikku koostööd Eesti on 1995. aastast liitunud Helsingis kolm aastat varem vastu võetud piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsiooniga. Konventsiooni eesmärk on kaitsta rahvusvahelisi järvi ja piiriveekogusid piiriülese keskkonnamõju ja -reostuse eest ning vähendada viimase mõju. Lisaks on leppe eesmärgiks veekogude...

Ramsari konventsiooni eesmärk on kaitsta kogu maailma märgalasid, mida ähvardab kuivendamise, reostuse ja majandusliku kasutuselevõtu tõttu kadumine Igal aastal 2. veebruaril tähistatakse rahvusvahelist märgalade päeva. Sel kuupäeval 1971. aastal sõlmiti Iraanis Ramsari linnas konventsioon maailma märgalade kaitsmiseks. Konventsioon jõustus 1975. aastal. Ramsari konventsiooni eesmärk on kaitsta...

Konventsiooni eesmärk on kaitsta vaalade asurkondi Vaalapüügi reguleerimise rahvusvaheline konventsiooni eesmärk on kaitsta vaalade asurkondi ja tagada vaalanduse jätkusuutlikkus. Konventsioon kirjutati alla ning see jõustus 1946. aastal Washingtonis. Eesti ühines sellega 2008. aastal. 2022. aastaks on konventsiooniga liitunud 88 riiki [1]. Konventsiooni rakendamiseks on loodud Rahvusvaheline...

Looduslikku geneetilist mitmekesisust kaitstakse kas nn in situ – looduses tema loomulikus kasvukohas – või ex situ – väljaspool looduslikku kasvukohta, tehistingimustes Geneetilist mitmekesisust kaitstakse nii loodusliku mitmekesisuse kui ka põllumajandusliku või muu inimesele vajaliku (põllukultuurid, lemmikloomad, ravimtaimed jms) geneetilise mitmekesisusena. Looduslikku geneetilist...

Pärismaiste tõugude hoidmiseks on vaja riiklikke toetusmeetmeid Eestis on ametlikult tunnustatud kuus kohalikku ohustatud tõugu: maatõugu veis ja eesti hobune, eesti raskeveohobune ja Tori hobuse vana tüüpi (universaalsuuna) populatsioon, eesti vutt ja kihnu maalammas [1]. Eestisse sobivate tõugude säilitamine ja geneetilise mitmekesisuse hoidmine on mitme riikliku arengu- ja tegevuskava (nt...

Linnas elupaiga leidnud metsloomad saavad hakkama ka inimese abita Linnades on inimese kõrvale elupaiga leidnud mitmed metsloomad – põhjuseks on toidu lihtne kättesaadavus ja looduslike vaenlaste puudumine. Õnneks Eestis karud prügikaste revideerimas ei käi (nii on neil kombeks teha näiteks Kanadas), küll aga meelitavad toidujäätmed kohale rebaseid ja teisi väiksemaid loomi. Siile ja oravaid või...

Tuppa satuvad nahkhiired enamasti hiliskevadest sügiseni Nahkhiired elavad tihti inimese läheduses ka linnades ja asulates. Tavaline on, et päevase aja veedavad nad hoonete pööningutel, kuid osadele liikidele meeldivad aga kitsad olud, mistõttu poevad nad läbi paarisentimeetrise ava kas voodrilaudade alla või mõnda puuprakku. Võib juhtuda, et nahkhiir satub tuppa ega oska enam leida teed välja...

Maoga aias kohtudes ei ole vaja helistada päästeametisse, vaid anda roomajale võimalus lahkumiseks – ta teeb seda kiiresti Maoga aias kohtudes ei ole vaja helistada päästeametisse, vaid anda roomajale võimalus lahkumiseks – ta teeb seda kiiresti. Edaspidi aga tasub kasutusele võtta mõned abinõud madude aeda tikkumise vältimiseks. Eestis elab kahte liiki madusid. Nastikut ei ole põhjust karta –...