GBIF-i peamine ülesanne on teha liikide info kõikidele huvilistele vabalt ja tasuta ühtses formaadis kättesaadavaks GBIF ( The Global Biodiversity Information Facility) ehk Maailma elurikkuse andmeportaal on rahvusvaheline võrgustik, mille eesmärk on jagada infot igat liiki elurikkuse kohta maailmas. GBIF peamine ülesanne on teha kõikidele huvilistele elurikkuse info vabalt, tasuta ja tunnustatud...

Eestis on seitse HELCOM-i ala, mis katavad 24% Eesti territoriaalmerest Helsingi konventsioon ehk Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon (ka HELCOM-i konventsioon) on loodud Läänemere merekeskkonna kaitseks. Konventsiooni esimene versioon võeti vastu 1974. aastal ning see jõustus 1980. Eesti ühines selle konventsiooniga 1992. aastal. Hiljem tekkis vajadus leppe teksti muuta ning...

IUCN määratleb ja kaardistab maailma looduskaitse tähtsamad probleemid ning töötab välja abinõud nende lahendamiseks või leevendamiseks Maailma Looduskaitse Liit (IUCN - The World Conservation Union) on 1948. aastal loodud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on looduskaitse ja loodusvarade ökoloogiliselt kestliku kasutamise edendamine. Liit ühendab nii riikide valitsusi, valitsusväliseid...

Kalanduslepete eesmärgiks on koostöö kalavarude säästlikuks kasutamiseks ja ebaseadusliku püügiga võitlemiseks 1982. aastal vastu võetud ÜRO mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) järgi on riikidel õigus kontrollida kalapüüki nende rannikuga piirnevates vetes. Konventsiooni alusel peavad riigid kalapüügiks üksteise vetes sõlmima omavahelisi kalanduskokkuleppeid [1]. Euroopa Liit (EL) on sõlminud üle 20...

Lepingute eesmärk on reguleerida riikide koostööd merel, peamise rõhuga merereostuse vastu võitlemisele Maailmas on palju merede kaitse kokkuleppeid. Eesti on neist mitmetega liitunud [1]. Lepingute eesmärk on reguleerida riikide koostööd merel, peamise rõhuga merereostuse vastu võitlemisele. Rahvusvahelistest konventsioonidest on olulisemad ÜRO ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) omad...

Eesti–Vene piiriveekogud nõuavad tihedat ja asjalikku koostööd Eesti on 1995. aastast liitunud Helsingis kolm aastat varem vastu võetud piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsiooniga. Konventsiooni eesmärk on kaitsta rahvusvahelisi järvi ja piiriveekogusid piiriülese keskkonnamõju ja -reostuse eest ning vähendada viimase mõju. Lisaks on leppe eesmärgiks veekogude...

Ramsari konventsiooni eesmärk on kaitsta kogu maailma märgalasid, mida ähvardab kuivendamise, reostuse ja majandusliku kasutuselevõtu tõttu kadumine Igal aastal 2. veebruaril tähistatakse rahvusvahelist märgalade päeva. Sel kuupäeval 1971. aastal sõlmiti Iraanis Ramsari linnas konventsioon maailma märgalade kaitsmiseks. Konventsioon jõustus 1975. aastal. Ramsari konventsiooni eesmärk on kaitsta...

Konventsiooni eesmärk on kaitsta vaalade asurkondi Vaalapüügi reguleerimise rahvusvaheline konventsiooni eesmärk on kaitsta vaalade asurkondi ja tagada vaalanduse jätkusuutlikkus. Konventsioon kirjutati alla ning see jõustus 1946. aastal Washingtonis. Eesti ühines sellega 2008. aastal. 2022. aastaks on konventsiooniga liitunud 88 riiki [1]. Konventsiooni rakendamiseks on loodud Rahvusvaheline...

Looduslikku geneetilist mitmekesisust kaitstakse kas nn in situ – looduses tema loomulikus kasvukohas – või ex situ – väljaspool looduslikku kasvukohta, tehistingimustes Geneetilist mitmekesisust kaitstakse nii loodusliku mitmekesisuse kui ka põllumajandusliku või muu inimesele vajaliku (põllukultuurid, lemmikloomad, ravimtaimed jms) geneetilise mitmekesisusena. Looduslikku geneetilist...

Pärismaiste tõugude hoidmiseks on vaja riiklikke toetusmeetmeid Eestis on ametlikult tunnustatud kuus kohalikku ohustatud tõugu: maatõugu veis ja eesti hobune, eesti raskeveohobune ja Tori hobuse vana tüüpi (universaalsuuna) populatsioon, eesti vutt ja kihnu maalammas [1]. Eestisse sobivate tõugude säilitamine ja geneetilise mitmekesisuse hoidmine on mitme riikliku arengu- ja tegevuskava (nt...