Eestis on registreeritud 14 liiki nahkhiiri, kuid 2 neist on juhukülalised. Kõik Eesti nahkhiireliigid kuuluvad II kaitsekategooria nimistusse UNEP/EUROBATS on rahvusvaheline lepe Euroopa nahkhiirte populatsioonide kaitseks. Lepe sõlmiti 1995. aastal Bonni konventsiooni ehk looduslike loomapopulatsioonide rändeteede kaitse lepingu osana. Samal aastal moodustati ÜRO keskkonna ja teadusega seotud...

GBIF-i peamine ülesanne on teha liikide info kõikidele huvilistele vabalt ja tasuta ühtses formaadis kättesaadavaks GBIF ( The Global Biodiversity Information Facility) ehk Maailma elurikkuse andmeportaal on rahvusvaheline võrgustik, mille eesmärk on jagada infot igat liiki elurikkuse kohta maailmas. GBIF peamine ülesanne on teha kõikidele huvilistele elurikkuse info vabalt, tasuta ja tunnustatud...

Eestis on seitse HELCOM-i ala, mis katavad 24% Eesti territoriaalmerest Helsingi konventsioon ehk Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon (ka HELCOM-i konventsioon) on loodud Läänemere merekeskkonna kaitseks. Konventsiooni esimene versioon võeti vastu 1974. aastal ning see jõustus 1980. Eesti ühines selle konventsiooniga 1992. aastal. Hiljem tekkis vajadus leppe teksti muuta ning...

IUCN määratleb ja kaardistab maailma looduskaitse tähtsamad probleemid ning töötab välja abinõud nende lahendamiseks või leevendamiseks Maailma Looduskaitse Liit (IUCN - The World Conservation Union) on 1948. aastal loodud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on looduskaitse ja loodusvarade ökoloogiliselt kestliku kasutamise edendamine. Liit ühendab nii riikide valitsusi, valitsusväliseid...

Kalanduslepete eesmärgiks on koostöö kalavarude säästlikuks kasutamiseks ja ebaseadusliku püügiga võitlemiseks 1982. aastal vastu võetud ÜRO mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) järgi on riikidel õigus kontrollida kalapüüki nende rannikuga piirnevates vetes. Konventsiooni alusel peavad riigid kalapüügiks üksteise vetes sõlmima omavahelisi kalanduskokkuleppeid [1]. Euroopa Liit (EL) on sõlminud üle 20...

Ökosüsteemide kaartidelt saab teada, kus, kui palju ja milliseid hüvesid eri tüüpi ökosüsteemid pakuvad ning milline on ökosüsteemide seisund. Keskkonnaagentuuri juhitava ELME projekti [1] raames loodi aastatel 2019–2020 (leping sõlmiti 2018. a lõpus) metoodika ning hinnati ja kaardistati üleriigiliselt nelja peamise maismaaökosüsteemi (niidud, sood, metsad ja põllumajanduslikud ökosüsteemid)...

Eesti maismaaökosüsteemide majandusliku väärtuse hindamine ja kaardistamine Keskkonnaagentuuri tellimusel kaardistasid Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli tippteadlased aastatel 2021–2023 Eesti nn ELME2 projekti (riigihange nr 235366 "Maismaaökosüsteemiteenuste üleriigiline rahaline hindamine, sh metoodika väljatöötamine (tellija Keskkonnaagentuur") raames peamiste maismaaökosüsteemide (metsad...

Mere ökosüsteemiteenuste hindamise ja kaardistamisega on tegeletud Rahandusministeeriumi juhtimisel Eesti mereala planeeringu koostamise raames, panuse sellesse andis ka ELME projekt. Aastal 2019 avaldatud töö annab ülevaate Eesti merealade ökosüsteemiteenuste kaardistamisest ja hindamisest. Uuring keskendus viiele teenusele: elupaigateenus, toiduteenus, kliimaregulatsioon, vee filtreerimine ning...

Siseveekogude ökosüsteemiteenuseid kaardistatakse projektides LIFE IP CleanEST ja LIFE SIP WetEST Projekt LIFE IP CleanEST LIFE IP CleanEST on veemajanduse integreeritud projekt, mis keskendub Ida- ja Lääne-Virumaa veekogumite seisundi parandamisele. Projekt kestab aastani 2028, mille jooksul hinnatakse ja kaardistatakse muuhulgas ka Ida-Eesti jõgede ja nende valgalade ökosüsteemiteenuseid...

Maismaaökosüsteemide ulatuse, seisundi ja hüvede kaarte rakendavad oma töö hõlbustamiseks ja täiustamiseks erinevad riigiasutused, kohalikud omavalitsused ning eksperdid, kuid ka tavainimesed leiavad neist teavet leidmaks näiteks parimaid marjade ja seente korjepaiku. Järgnevalt on loetletud valdkondade kaupa konkreetsed ja juba kasutusel olevad kaartide rakendused. Keskkonnamõju hindamine...