Pärandniidud on tekkinud loodussõbraliku majandamise tagajärjel Rannaniit on mere rannal suuremal või vähemal määral soolase merevee mõju all olev niit. Rannaniidud asuvad laugetel kamardunud rannikualadel. Kuna seal on ajalooliselt loomi karjatatud, nimetatakse neid seetõttu ka rannakarjamaadeks või rannarohumaadeks. Rannaniidud paiknevad peamiselt Lääne-Eestis ja saartel. Lamminiit on jõgede ja...

Eesti riiklikes õppekavades on aastast 2002 sees läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ 1913. aastal loodud Saaremaa Loodussõprade Seltsi asutaja Saaremaa koolide inspektor Aristokli Hrebtov koostas koolidele üksikasjaliku ringkirja „Loodusetööde alalhoidmiseks“, milles kutsus hoidma loodusmälestisi sõnumiga „Armastagem ning kaitskem loodust!“. Pisut varem tegi sama Carl Robert Jakobson...

Piirangud võivad küll tunduda arusaamatutena ja tekitada mõnikord tuska, kuid need aitavad kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ja tõusule ning kokkuvõttes ümbritseva elukeskkonna paranemisele Piirangute loetelu on pikk. Väga üldiselt saab need jagada: piirangud liikumisele kaitsealadel ja kaitsealuste liikide püsielupaikades; piirangud kalapüügil, mille sisuks võivad olla reeglid...

Looduses olevate tähistatud radade eesmärgiks on tutvustada loodusväärtusi nii kaitsealadel kui väljaspool kaitsealasid Sõnade „matkarada“ ja „loodusrada“ tähenduse, erinevuste ja sarnasuste kohta selgitus puudub. Ju pole selleks siis vajadust olnud. Eesti Matkaliidu „Matkaseletussõnastik“ kirjutab, et matkarada on „looduses märgistatud või kaardile kantud ja täiendava informatsiooniga varustatud...

Kaitse-eeskiri on Vabariigi Valitsuse või kliimaministri poolt kinnitatud õigusakt, mis määratleb ala kaitsekorra. Kaitsekorralduskava või elupaiga ja liigi kaitse tegevuskava on looduskaitseliste tööde rakenduslik tegevusplaan Kaitstavate loodusobjektide kaitse korraldamine toimub peamiselt kahe dokumendi alusel, milleks on kaitse-eeskiri ning kaitsekorralduskava ja liigi või elupaiga tegevuskava...

Poollooduslike koosluste hooldamise toetuse määrad sõltuvad elupaigatüübist ja selle majandamisviisist Poollooduslike koosluste ehk pärandniitude hooldamise toetuse eesmärk on suurendada hooldatavate alade pindala, parandada pärandkoosluste ja nendega seotud liikide seisundit, säilitada ja suurendada elurikkust ja maastikulist mitmekesisust [1] . Toetust saab taotleda kaitstaval loodusobjektil...

Poollooduslike koosluste taastamiseks saab taotleda loodushoiutoetust Poolloodusliku koosluse taastamise eesmärgiks on Eestile omase elustiku ja maastiku säilitamine. Toetatavad tegevused on pilliroo või võsa eemaldamine, puurinde liituvuse vähendamine, mätaste purustamine ning karjaaedade rajamine [1]. Toetust korraldab Keskkonnaamet ja seda makstakse keskkonnaministri määrusega kehtestatud...