Hange on kauba või teenuse ost lepingu alusel Keskkonnahoidlik riigihange (ehk KHRH, aga ka roheline -, keskkonnasõbralik -, jätkusuutlik hange; inglise keeles green public procurement ehk GPP) tähendab minimaalse keskkonnamõjuga toodete või teenuste hankimist. Keskkonnahoidlike hangete põhieesmärk on vähendada toodetest ja teenustest põhjustatud keskkonnamõju, mis tuleneb nii tootmisest...

Eestis korraldavad looduskaitset mitmed Kliimaministeeriumi haldusala asutused. Kliimaministeeriumi eest vedada on keskkonna- ja looduskaitse korraldamine, maa ja ruumiandmekogudega seotud ülesannete täitmine, loodusvarade kasutamise, kaitse, taastootmise ja arvestamise korraldamine, kiirguskaitse tagamine, kliimamuutuse vähendamisega seotud ülesannete täitmine, keskkonnajärelevalve, ilmavaatluste...

Rubriigis rohelised algatused vaatame lähemalt, kuidas saab üks organisatsioon või ettevõte või tegelikult ka iga inimene vähendada oma tegevuse negatiivseid keskkonnamõjusid ning seeläbi panustada keskkonnaseisundi paranemisse ja kaitsta elurikkust. Rohelised hanked on nii avaliku kui ka erasektori võimas haldustööriist keskkonnasõbralikuma tarbimise suunas. Roheliste hangete abil antakse...

Eestis oli 2024. aasta 31. detsembri seisuga kokku 4506 kaitstavat loodusobjekti. See on 51 objekti võrra rohkem kui aasta varem. Edaspidi on sulgudes toodud objektide arvu erinevus võrreldes 2023. aastaga. Täpsem jagunemine tüüpide kaupa on järgmine: looduskaitsealasid 242 (muutust ei toimunud ↔); maastikukaitsealasid 150 (muutust ei toimunud ↔); rahvusparke 6 (muutust ei toimunud ↔); vana ehk...

Lepingute eesmärk on reguleerida riikide koostööd merel, peamise rõhuga merereostuse vastu võitlemisele Maailmas on palju merede kaitse kokkuleppeid. Eesti on neist mitmetega liitunud [1]. Lepingute eesmärk on reguleerida riikide koostööd merel, peamise rõhuga merereostuse vastu võitlemisele. Rahvusvahelistest konventsioonidest on olulisemad ÜRO ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) omad...

Eesti–Vene piiriveekogud nõuavad tihedat ja asjalikku koostööd Eesti on 1995. aastast liitunud Helsingis kolm aastat varem vastu võetud piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsiooniga. Konventsiooni eesmärk on kaitsta rahvusvahelisi järvi ja piiriveekogusid piiriülese keskkonnamõju ja -reostuse eest ning vähendada viimase mõju. Lisaks on leppe eesmärgiks veekogude...